Ja küsime siis rahva käest ka üle, et mis nad arvavad sellest ühinemise asjast. Et kas nad ikka on ühinemise poolt või ei ole. No ja kui ei ole, mis siis. Midagi ei juhtu ju, seda karavani enam keegi ei peata…
Rahvas ei ole ka rumal. Saab ideaalselt aru, et kedagi nende arvamus tegelikult ei huvita. Sisuliselt on nad kummitempel, et oleks pärast hea öelda – ise tahtsite ju! Inimesed ei tule üldse kodunt välja. Eestimaa inimeste talupojatarkus ei lase raisata aega mõttetutele asjadele, millest mitte midagi ei muutu.
