Pühapäeval, mil tähistatid emakeelepäeva, said Tabiveres kokku Jõgevamaa rahvamuusikud.
“On hea ja ilus elada omal maal, kus on meie oma keel ja kultuur ja nii palju inimesi, kes sellest keelest ja kultuurist, mis ju omavahel lahutamatult seotud, nii palju hoolivad,” tunnistas maavanem Viktor Svjatõšev rahvamuusikute päevale kogunenuid tervitades. Ta rõhutas sedagi, et kuigi elame ajas, kus inimestel on järjest vähem aega muule kui vaid oma isiklikele asjadele mõelda, jätkub Eestis õnneks inimesi, kes rahvapärandi püsimajäämist oluliseks peavad ja selle nimel ise tegutsevad. Olgu selle kinnituseks kasvõi igakevadised Jõgeva linnapäevad, kus põhitegijateks ikka nii rahvatantsijad kui pillimehed, kelle arvukust panevad imeks teistest riikidest tulnud külalised.
Kaks suuremat pidu tulemas
Hommikusel ehk töisemal päevapoolel harjutasid Tormast, Eskust ja Siimustist Tabivere kapellile seltsiks tulnud rahvamuusikud suviste pidude repertuaari, “väejuhiks” maakonna kapellide koordinaator ja Torma orkestri juhendaja Maire Tamm.
20. mail Põltsamaal peetaval laulu- ja tantsupeol “Mu süda usub õnne” otsustati mängida pillilugusid, mis läinudsügisesel Torma Kapellaril töötuba juhendanud Krista Sildoja käe all mitu korda läbi mängitud said. Krista ja tema abikaasa Raivo Sildoja on nimelt vanadelt helikandjatelt ümber salvestanud ja ka noodistanud möödunud ja ülemöödunud sajandist pärit rahvapillipalu. Ühe sel moel sündinud noodivihiku said ka kõik Kapellaril osalenud sügisel endale.
“Need on meile sobivad lood ja värskendavad repertuaari. Pidasime teiste kapellidega nõu ja kõik olid seda meelt, et need sobivad suvisteks pidudeks, pealegi on üks neist, Joosep Kotkalt salvestatud kandlepala “Hiir hüppas” pärit Tartu-Maarja kihelkonnast,” rääkis Maire Tamm. Juulis Palamusel toimuval memme-taadi laulu-tantsupeol on loomulikult aukohal Imeliku valss, reinlender ja polka, mida samuti hoolega kokku harjutati, kuid selle peo kava vajab veel pisut läbimõtlemist ja täpsustamist.
Proovitundide finaaliks anti napivõitu publikule ka traditsiooniline kontsert. Aga nagu tõdes Tabivere vallavanem Aare Aunap oma päevakohases tervituskõnes, tunduvad rahvamuusikasõprade “rattad” rahatagi rõõmsalt käivat ja publikunappus nende musitseerimislusti kah ei pärsi. “Vaata rõõmsa näoga publiku poole ka, ära liiga asjalik ole!” tuletas dirigent Maire siiski moosekantidele enne esinemist meelde.
Üllatamine on traditsioon
Kõik igal kevadel Tabiverre nii-öelda ametipäevale kogunenud rahvamuusikud küll teavad, et pärast lõunasuppi on oodata külalisesinejaid, ometi oskab nende “maaletooja” Tiina Tegelmann ikka üllatada, sest alati kujuneb just see osa päevast osalejatele haaravaks ja liigutavaks kingituseks.
Väikesed ja mitte enam väga väikesed rahvatantsijad O. Lutsu Palamuse Gümnaasiumist, keda juhendab Sirje Kiis, tõestasid muu hulgas veel sedagi, et ega me ikka tea küll, millised aarded üleaedsete juureski peidus võivad olla. Ja mida võib ära teha ühes maagümnaasiumis, kui sinna satub tööle selliste võimetega inimene nagu Sirje Kiis. II-
Läänemaalt Ristilt kohale sõitnud noore abielupaari Kail ja Enrik Visla loeng-kontserdi pealkiri oli “Lugu rahvapillist”. Kui ehk keegi publiku hulgast esialgu arvaski, et ta sellel teemal palju uut teada ei saa, oli selline ennustus ekslik. Nii, nagu on põhjatu meie kultuuriajaloo varasalv üldisemas mõttes, nii ei ole võimalik kunagi täielikult ammendada ka rahvamuusikaga seotud teadmisi. Alustanud pillitutvustusel karjapasunast ning jõudes roopilli ja parmupilli, väikekandle ja viiuli ning veel paljude muusikariistade kaudu lõõtspillideni, oskasid esinejad välja tuua tahke ja fakte, mis seni teadmata; musitseerides kinkisid aga publikule uudse kogemuse, millise kõlaefekti saavutavad kaks eri kõrgusel mängivat parmupilli, mida ka vaese mehe kandleks on kutsutud, või millise harmoonia loovad koos plokkflööt ja viiul.
iii
KAIE NÕLVAK
