Tehnoloogia areng on toonud meie metsadesse moodsa tehnoloogia. Saemeeste käsitsitööga langeb täna veel vaid iga kümnes puu, sest enam kui 90 protsenti uuendusraiest viiakse läbi harvesteritega.
Puit veetakse sadamatesse veokitel, mille liikumine on jälgitav sidesatelliitide abil. Nii harvesterite kui veokite tegevus säilib arvutite mälus kolm kuud, nii võimaldab nüüdisaegne IT vältida vaidlusi Riigimetsa Majandamise Keskuse ja tema peamise toote, puidu, ostjate vahel. Võimsa tehnika kasutamine eeldab head logistikat, mis tingib regionaalse ja tõenäoliselt peagi ka üleriigilise koordineerimise.
Inimene ei pea tegema masina tööd
Riigikogu keskkonnakomisjon tutvus RMK kirdepiirkonnas toimuva pilootprojektiga, mis julgustab metsareformi läbi viima. Selle projektiga on veenvalt tõestatud, et metsnike ülesanne ei pea olema raiete ning puidu väljaveo korraldamine, mis metsatööstuse tormilise arengu tõttu on ammu ületanud ühe metskonna piirid.
Kuna meie metsamajanduse nõrgaks kohaks on metsakasvatus ning -hooldus, siis saaksid pilootprojekti laiendamisel kogu Eestile metsnikud palju rohkem aega pühendada just metsaistandike ning -noorendike järelvalvele. Tööle, mida ei saa teha kosmosest. Eestimaal on palju haigeid metsi, nende märkamiseks on samuti vaja metsniku teravat pilku ning ravimiseks hoolsat tööd.
Elukeskkonda tuleb väärtustada
Kui hoolime meie metsadest kui rahvuslikust varast ja kogu maad väärtustavast elukeskkonnast, siis RMK tootmise tulubaas on piisav tagatis, et hoida elus metsnike ajalooliselt välja kujunenud võrgustik.
Metsareform on võimalik targalt ja ettenägelikult toimetades. Eestimaa laaned tuleb pärandada meie lastele paremas olukorras, kui nad seda täna on.
MARK SOOSAR,
Riigikogu liige, sotsiaaldemokraat
