Neljapäeval sai Põltsamaa kultuurikeskuses teoks Jõgevamaa noorte traditsiooniline osaluskohvik, kus arutletakse erinevatel aktuaalsetel teemadel.
Osaluskohvikust võtsid osa ka mõned riigikogu liikmed ning politseinikud. Noori oli sellele üritusele kohale tulnud maakonna mitmest paigast, nagu võis näha ka maakonna kaardilt, kuhu iga kohale tulnud noor oma elukoha peale sai märkida.
Arutlusteemad ulatusid riigipiiridest väljapoole
Jõgevamaa noortekogu esimees ja noorte osaluskohviku koordinaator Kaisa Saluste lausus, et noorte osaluskohvikus oli kuus erinevat teemat, iga laudkond arutles mingil aktuaalsel teemal, mis olid seotud Eestiga, kuid osa neist ulatusid ka väljapoole riigipiire. Nii arutleti selle üle, kas noored näevad Euroopat suletuna või avatuna.
Kaisa Saluste sõnul annab osaluskohvikus kaasalöömine noortele võimaluse neile huvipakkuvatel teemadel kaasa rääkida ja kuulata ka selgitusi ning nõuandeid elukogenud inimestelt.
Saadud arvamused antakse edasi Eesti Noorteühenduste Liidule.
Noorte osaluskohvikus olid kaasa löömas noored vanuses 13-26 eluaastani. Enamjaolt olid osalemas 8.-12. Klassi, enamasti 16-17, aastased noored. Kaisa Saluste sõnul oli tema jaoks osaluskohviku korraldamine esmakordne kogemus. Tema eesmärgiks oli kaasata ka inimesi väljastpoolt Jõgevamaad, kes noortele meedia vahendusel tuttavad. Kohal olid riigikogu liikmed Tanel Talve ja Aivar Kokk ning endine poliitik Rein Lang. Osaluskohvikusse oli kutsutud ka europarlamendi saadik Indrek Tarand, kes aga seekord kohale tulla ei saanud.
Tanel Talve oli osaluskohvikus juba neljandat korda. Kaisa Saluste sõnul püüdis ta, osaluskohviku korraldajana, arutlemiseks välja pakkuda noorte jaoks aktuaalseid ja neid huvitavaid teemasid. Näiteks oli koos politseinikega juttu “piimakatest” ehk piiratud juhtimisõigusega juhilubadest. “Piimakad” puudutavadki just selles vanuses noori, kes osaluskohvikusse kohale olid tulnud.
Ka haldusreform oli noorte jaoks põnev teema, kus osa neist sel teemal aktiivselt kaasa räägib, osa aga soovib ennast haldusreformiga paremini kurssi viia. Samuti arutleti narkootikumide ja alkoholi rolli üle noorte elus. Aktuaalne oli haridusteema. Olgugi et osaluskohvik sai teoks koolipäeval, ei olnud see noorte ega koolide jaoks probleemiks. Kaisa Saluste sõnul saatsid koolis oma esindajad hea meelega sellele üritusele.
Maavalitsuse koordinaator annaks maksimumpunktid
Noorte üritusel osalenud Jõgeva maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna peaspetsialisti Tiina Tegelmanni sõnul on Jõgevamaa noortekogu tegevus lisaks noortele endile ka maavalitsuse koordineerida. Tegelmann kiidab osaluskohviku korraldamise meeskonda igati, sest kõik oli väga põhjalikult läbi mõeldud. Tema ülesandeks oli kutsuda sinna osalema ekspertidena kohal olnud riigikogu liikmed ja teised spetsialistid. Väga oluliseks koostööpartneriks on maanteeamet, kelle vahendusel olid ühes teemalauas osalemas politseinikud.
Tegelmann tõdes, et osaluskohvikusse olid kohale tulnud noored, kes tõeliselt hoolivad Jõgeva maakonnast. Nad räägivad üritusel aktiivselt kaasa mitte oma mina tähenduses, vaid ikka meie tähenduses. “Mul on varasemate aastate põhjal võrdlusmoment olemas ning kui osaluskohvikut hinnata saaks, siis annaksin sellele kümne palli süsteemis kümne punkti,ˮ ütles Tiina Tegelmann.
Eesti koolisüsteem vajaks tõsiseid muutusi
Rein Lang tõdes, et nemad oma laudkonnas rääkisid Eesti praegusest koolisüsteemist, sealhulgas õppekavadest ja teistest koolieluga seotud probleemidest. Nad jõudsid välja küsimuseni, milline võiks olla faktoloogia ja analüütilise mõtlemise õpetamise vahekord. Haridusteemal diskussiooni juhtinuna ütles ta, et on veidi kurb meie praeguse haridussüsteemi üle. Kui juba 10-15 aastat tagasi rõhutati väga tõsiselt vajadust võtta koolides suund analüütilise mõtlemisvõime arendamisele faktide pähe tuupimise asemel, siis reaalses koolielus on selles suunas liikumine toppama jäänud.
Noored on väga kriitilised. Teades, et tänapäeval on kogu maailma teadmised internetis 24/7 kätte saadavad ja ligemale sada protsenti gümnasistidest oskab need teadmised sealt üles leida. Seetõttu tundub naljakas, kui ikka veel nõutakse faktide pähetuupimist ja reprodutseerimist. Faktoloogia omandamine võtab päris palju aega, mis on tänapäeval kulla väärtusega. Noortel on õppetegevusega seonduvalt nii palju tegemist, et neil ei jää huvitegevuse, omavahelise ja pereliikmetega lävimise jaoks kuigi palju aega.
Lang loodab selles osas väga tõsiselt praegusele haridusministrile. Ühelt poolt paistab Eesti PISA testide põhjal väga edukana välja, aga noorte õnnelikkuse tabelis on olukord sisuliselt vastupidine. Noored ootavad ja loodavad, et haridussüsteem oleks neile meelepärasem. Langi nägemusel võiks eksamiküsimustele vastamiseks kasutada hoopis kooli raamatukogu ja arvutit, mitte tuupida pähe fakte.
Noor peaks suutma vahet teha, milline on tõsiselt võetav info ja milline mitte, mis on manipulatsioon ja mis tegelik teadmine. Lang tõdes, et spetsialiseerumine reaal- ja humanitaarainetes võiks veelgi suurem olla. Langi sõnul oleme loonud ühiskonna, mis põhineb omamoodi kastikestel. Kui keegi püüab sellest kastikesest välja pugeda, siis aetakse ta vitsaga sinna tagasi. Tänapäeval pole aga edu aluseks mitte kastikeses toimetamine, vaid just suutlikkus tegutseda ka väljaspool kastikest.
Koolidele tuleks anda rohkem vabadust, loomingulisust, ise otsustamise õigust. Lang tõdes, et noored on oluliselt rohkem valmis vajalikeks muutusteks koolisüsteemis kui koolijuhid ja õpetajaskond.
Koht, kus noori kuulatakse
Riigikogu liikme Tanel Talve sõnul oli nende laudkonna teemaks Euroopa Liit kõige laiemas tähenduses alates turvalisusest kuni toetusmahhanismideni välja. Talve sõnul ei leidnud nemad oma ega teiste laudkondade noorte hulgast ainsatki inimest, kes tahaksid Euroopa Liidust välja astuda. Pigem väljendati soovi Euroopa Liiduga koostöö süvendamiseks. Seega Brexiti toetajaid osaluskohvikusse tulnud noorte hulgas ei leidunud. Noored tõid esile, et Euroopa riikides õppimiseks võiks lihtsamalt toetust saada. Talve sõnul tuleks selles osas tõsiselt mõelda noorte toetamisele, et ei jääks kuhugi õppima minemata materiaalsete võimaluste puudumise tõttu.
Rezete Karu ja Maarja Tiits Jõgevamaa gümnaasiumist rääkisid, et selline päev on väga kasulik, sest saab palju uusi mõtteid ja tagasisidet noortelt. Neiud tõdesid, et ega neid kohti, kus noored oma arvamust saavad avaldada, just ülearu palju ole. Nende laudkonnas oli juttu alkoholist ja narkootikumidest. Samas tõdesid nad, et neid huvitab ka haldusreform, millest teises laudkonnas juttu oli.
Haldusreformi teemat kureerinud riigikogu liige Aivar Kokk lausus, et alguses oli tal tunne, et noored ei tea haldusreformist midagi, aga kui nad teema tõsisemalt käsile võtsid, siis said aru, et see mõjutab ka kõiki neid. Nüüd lähevad vähemalt haldusreformi teemal arutlenud laudkonna liikmed koju ja loevad tähelepanelikult läbi ühinemislapingu projekti, mis neile juba postkasti peaks olema jõudnud. Kokk märkis, et kui noored ei leia kõikidele ühinemislepingu projektiga seoses tekkinud küsimustele vastust, siis tuleb kutsuda omavalitsusjuhid koolidesse teemat selgitama. Aivar Kokk juhtis tähelepanu sellele, et nüüd on juba ka 16-aastased valijad ja nende hääl otsustab nii mõnegi tulevase vallavolikogu liikmeks pürgija saatuse. Kui noored oskavad valida sobivad ja pädevad juhid, siis juba aasta-paari pärast pööravad paljud kohalikud otsustajad hoopis tõsisemalt pilgu noorte inimeste suunas.
TOOMAS REINPÕLD
