Palamuse O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseumi külastajad saavad nüüd sealse väljapanekuga tutvumisel abiks võtta audiogiidi, mis jagab selgitusi eesti, vene ja inglise keeles. 45 audiogiidi ostmiseks sai muuseum toetust Euroopa Sotsiaalfondist.
Palamuse kihelkonnakoolimuuseumis käib senise statistika põhjal seitse-kaheksasada muukeelset külastajat, kellest umbes pooled on pärit Eestist, pooled aga välismaalt. Kui senini oli neil muuseumi ekspositsiooniga iseseisvalt tutvumine raskendatud, sest valdav osa selgitavaid tekste on eestikeelsed, siis nüüd on neile abiks audiogiidid, mille vahendusel saab kuulata vene- ja ingliskeelseid selgitusi. Ent audiogiidi vahendusel saab kuulata ka eestikeelseid selgitusi. Nii et kui soovi on, võivad uusi seadmeid kasutada ka eestlased.
Audiogiidid sai muuseum tänu Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projektile “Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused” ja selle alaprojektile “Muukeelse info esitamisvõimekuse suurendamine”. Projekti vedas Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) ning selle kaudu said muukeelse info esitamist võimaldavaid seadmeid ühtekokku kolmteist muuseumi ja etendusasutust. Olenevalt asutuse spetsiifikast sooviti sünkroontõlketehnikat, nutiseadmeid, nutirakendusi või audiogiide ning nende tööks vajalikku tarkvara.
Palamuse kihelkonnakoolimuuseumis loodeti küll, et audiogiidid jõuavad kohale suvise turismihooaja haripunktis, ent paraku läks asjaga veidi rohkem aega. Ent nüüd, sügisel, saabusid seadmed lõpuks kohale. Nende kahe nädala tagusel esitluspäeval kutsuti audiogiide “testima” vene õppekeelega Tartu Annelinna gümnaasiumi õpilased ning Vägeval elavad ja Vaimastvere põhikoolis õppivad pagulasperede lapsed. Viimastega olid kaasa tulnud ka mõned vanemad.
Kasutamine lihtne
Noortele jagati seadmed kätte ning nende tarnija, OÜ Audioguide esindaja Jaak Arula ja Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi klienditeenindaja Gerda Nõmmik õpetasid, kuidas neid käsitseda. Ega seal midagi keerulist olnudki. Seade tuli ainult soovitud keelele häälestada ning seejärel asuda ekspositsioonistendidelt numbreid otsima. Need objektid, mille kohta on võimalik audiogiidi vahendusel infot saada, on nimelt numbritega tähistatud. Kui vajutada audiogiidil sama numbriga klahvi, hakkabki kostma salvestatud tekst.
Kui esitlushetkel oleks muuseumi sisenenud mõni asjaga mitte kursis olev inimene, oleks ta ilmselt arvanud, et muuseumi on hõivanud mingid eriti ebaviisakad külastajad, kes väljapanekuga tutvumise asemel telefoniga räägivad. Audiogiid meenutab nimelt välimuselt mobiiltelefoni ja seda hoitakse kõrva ääres just nii, nagu telefonigi.
Nagu selgus, ei valinud sugugi kõik Annelinna gümnaasiumi noored info kuulamiseks vene keelt. Mõni kuulas teksti ka eesti või inglise keeles. Vaimastvere kooli laste hulgas oli samuti neid, kes kuulamiseks eesti keele valisid, sest vene või inglise keelest oleksid nad halvemini aru saanud.
“Pagulasperede lapsed on väga kiired õppijad ja haaravad eesti keelt suisa lennult,” kiitis Vaimastvere õpilastega kaasas olnud pedagoog Deili Matson.
Uus kogemus
Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi arendus- ja projektijuhi Janek Varblase sõnul saab audiogiidi vahendusel infot kuulata kaheteistkümne muuseumis asuva objekti kohta. Objektide lühitutvustused tõlkis vene ja inglise keelde tõlkefirma Avatar. Eestikeelsed tekstid luges sisse Janek Varblas ise, venekeelsed Jõgevamaa gümnaasiumi vene keele õpetaja Ljudmila Vahtla ning ingliskeelsed Palamuse vallast pärit Vanemuise ooperisolist Rasmus Kull, kel “tagataskus” ka inglise filoloogi diplom. Helisalvestustöö tegi ära Karmo Toome MTÜ Palamuusika stuudios.
“Teksti stuudios linti lugemine oli minu jaoks täiesti uus ja huvitav kogemus,” sõnas audiogiidide esitlusel viibinud Ljudmila Vahtla. “Harjutasin teksti küll kodus päris usinasti, ent lugedes tulid ikkagi vead sisse, eriti aastaarvudes. Nüüd saan ka õpilastest paremini aru, kui nad teksti lugedes “komistavad”.”
Et tuleva aasta jaanuari lõpus suleb Palamuse kihelkonnakoolimuuseum teatavasti rekonstrueerimistöödeks oma uksed, jääb audiogiidide kasutamise rõõm esialgu üürikeseks. Ent kui 2018. aastal taasavatakse rekonstrueeritud kihelkonnakoolimaja ja selle kõrvale rajatud uus külastuskeskus, siis lähevad seadmed mõistagi taas käiku. Ainult et infotekstid tuleb uued koostada. Janek Varblase sõnul laiendatakse kindlasti ka keelte valikut.
“Kindlasti lisame soome ja läti keele, sest neist rahvustest külastajaid käib meil päris palju,” kinnitas Janek Varblas.
RIINA MÄGI
