Tabiverelased mängisid näidendit vähihaigetest

Teisipäeval Ida-Tallinna keskhaigla eestvedamisel peetud õendus- ja ämmaemandate konverentsil mängis Tabivere harrastusteater Briti kirjaniku Neil Dunni näidendit “Vähilood”. Meedikute osi videoklippidel kehastasid Ida-Tallinna keskhaigla arstid ja õed.


Näidendis on peategelasteks kolm naist – rinnavähist paranenud Sharon, vähihaige Clare, kes etenduse käigus terveks ei saa ning Mary, kelle teismeline tütre Rebecca on surnud vähki.

“Minu mängitud Clare ei leia kiiritusravi osakonnas üles raviprotseduuri toimumiskohta ja hilineb sinna. Meditsiinitöötaja küsib, et miks sa üldse tulid. Haigete jaoks on äärmiselt oluline inimlik suhtumine. Raviprotsess ei tohi olla konveier,” rääkis harrastusnäitleja Helgi Herman.

Sharoni osatäitja Katrin Sokk märkis, et läbi tema tegelaskuju kõlab küsimus: miks see minuga juhus? “Me pole keegi vähi eest kaitstud, meil kõigil võib see haigus tekkida.”

Lavastaja Esta Sokk mängib Meryt, kes läbi emaemotsioonide meenutab lapse viibimist haiglas ning tema igavikuteele minekut. Kõneaineks on ka sellises olukorras toimetulemine ja iseendaks jäämine.

Õendus- ja ämmaemandate konverentsi üks korraldajaid Ida-Tallinna keskhaigla ämmaemandusjuht Vivian Arusaar ütles, et konverentsile sooviti näidendiga emotsionaalsust juurde anda. “Meie haigla teadusosakonna juhataja Marika Tammarul on sidemed Tabivere harrastusteatriga ja nii avanes võimalus kutsuda näitlejad mängima. Kuigi näidend on vähiteemaline, on selles ka üldistusi. Näiteks jääb kõlama, et teatud asju ei räägi meedikud patsientidele ja ka vastupidi.”

Näidendi “Vähilood” sisu aitab Tabivere harrastusteatri esituses mõtestada lahti muusika, mille loonud muusik Felix Herman. “Ma ei kirjutanud spetsiaalselt muusikat näidendile. Pakkusin välja enda kirjutatud meloodia, mida trupp pidas igati sobilikuks.”

Tabivere harrastusteatril on autoriga kokkuleppe “Vähilugude” esitamiseks õendus- ja ämmemandate konverentsil. Kui nõusolek saadakse, avaneb võimalus mängida tükki ka kodukandi publikule.

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus