Jõgeva vallast võrsunud edukas põllumees Jaan Truusmann rajas talu maadel asunud tiikidesse forellikasvatuse, millest kujunes üks suuremaid omataolisi Eestis. 1905. aastast alates oli Jaani forellikasvatus tuntud Eestimaal esimese sellise ettevõttena eestlase omanduses.
Kutsus ligi sajand tagasi riigimehi üles noort Eesti riiki kuristikust päästma.
Tänavu 14. oktoobril (1. oktoobril vana kalendri järgi) möödub 150 aastat Jõgeva vallast võrsunud, kuid nii oma kodukandis kui ka kogu Eestis tuntuks saanud põllumajanduse edendaja ja ühiskonnategelase Jaan Truusmanni sünnist. Iseäranis on Truusmann end põllumajandusajalukku jäädvustanud kalakasvatuse ja mesinduse alal – nii praktikuna kui nende valdkondade tulihingelise propageerijana.
Jaan Truusmann sündis 1866 tänases Jõgeva vallas Eristvere külas Tõnnu talu rentnike Jüri ja Mai Truusmanni seitsmenda lapsena. Tema õdedest-vendadest on kahtlemata tuntuim Jüri Truusmann, omaaegne Tallinna tsensor ja kirjamees. Just oma venna Jüri kaudu kohtas Jaan ka oma abikaasa, Maria Kadanikuga, kes oli Tallinnas majateenijaks.
Töötas kooliõpetajana Läänemaal
Hariduse omandas Jaan Truusmann kohalikus Painküla külakoolis ning Nina ja Laiuse õigeusu kihelkonnakoolides. Seejärel töötas ligi kümme aastat ka ise kooliõpetajana Läänemaal Risti kihelkonnas Nõval. Et aga õpetaja palk ka toona üsna väike oli, hakkas Truusmann ettevõtliku mehena õpetajatöö kõrvalt väikest kauplust pidama kuni lõpuks loobus õpetajaametist sootuks. Seejärel pidas ligi kümme aastat kaupmehena külapoodi Vao vallas Unikülas ning Avanduse vallas Irla külas.
1903. aastal ostis ta Jõgeva vallas Eristvere külas tema sünni- ja isatalu kõrval asunud Iisaku talu. Talu omandamine võimaldas pühenduda põllumajandusele, kuid mitte selle traditsioonilises tähenduses ‒ Truusmann tegeles tänapäevases mõttes alternatiivpõllumajandusega, rajades talu maadel asunud tiikidesse forellikasvatuse, millest kujunes üks suuremaid omataolisi Eestis. “1905. aastast alates oli Jaani forellikasvatus tuntud Eestimaal esimese sellise ettevõttena eestlase omandina (Haabersti ja Sangaste mõisates olid need sakslaste ettevõtted) Laasi tiigid Tartu külje all olid väiksemad. Oli aastaid, kus Jaan laskis tiiki 25 000-30 000 forellimaimu, ostes marja Saksamaalt,” on oma mälestustes meenutanud tema poeg Theodor Talvak.
Esimese maailmasõja järel kutsus Jaan Truusmann teisi kalakasvatajaid üles koopereeruma, et ühiselt saata kaupa Peterburi kalaturule, sest üksi käivat see igale kalakasvatajale üle jõu.
“Teatavaste on kalakasvatus viimasel ajal mõnelegi põllumehele kõrvaliseks sissetulekuallikaks saanud, aga selle tööharu edenemisel on mitmesugused takistused olemas, mida kõrvaldada üksiku kalakasvataja võimuses ei ole ja selle läbi kannatavad kõik kalakasvatajad ja meie kalaasjandus. Ainuke tee, mis neid raskusi võiks kõrvaldada, oleks ühistegevus. Elu näitab meile, et kõik ettevõtted võivad kasulikult edeneda ainult ühisel nõul ja jõul. Kalakasvatajate kaubaturg on Petrograd, kus kasvatatud kalade eest elusalt head hinda maksetakse, näituseks forellide ja lõhede eest kuni rubla ja rohkemgi tükist,” kirjutas ta 1915. aasta 10. jaanuari Päevalehes.
“Paar aastat tagasi avaldas keegi kalakasvataja ajalehtedes üleskutse ühisuse asutamiseks, aga peale selle ei ole ma sellest enam sõnagi kusagilt lugenud. Vist jäi see teiste kalakasvatajate juures niisama tähelpanemata nagu minugi juures, lootuses: las teised teevad, eks mina astu pärast hulka. Nagu näha, ei edene asi nii, tuleb tõsisemalt peale hakata, nimelt peaksid sellest kõik Liivi- ja Eestimaa kalakasvatajad osa võtma. Enne kui sarnase ühisuse asutamisele asuda, oleks tarvilik järgmisi teateid koguda,” kirjutas Truusmann.
Läbi Päevalehe palub Jaan Truusmann kõiki, keda asi vähegi huvitab endaga ühendust võtta ning palub ka teistel ajalehtedel oma üleskutse ära trükkida.
(Järgneb)
JAAN LUKAS
