Viimaste nädalate jooksul on Jõgeva piirkonna ühinemisläbirääkimiste osas olnud õhus palju kirgi. Seetõttu on paslik nüüd natuke emotsioone maha võtta ja rääkida infost, mis seisus läbirääkimised tegelikult on.
Neljapäeval kohtus järjekordselt Jõgeva piirkonna juhtkomisjon, kus arutati üleskerkinud patiseisu. Kuigi mõned arvavad, et otsused ja suur poliitika tehakse ära saunalaval ja tagatubades, siis antud juhul leian, et on oluline see, mida laua taga räägitakse. Ja neljapäeval peetud juhtkomisjoni koosoleku laua taga jõuti ühisele arusaamale, et edasi minnakse neljakesi: Jõgeva linn, Jõgeva vald, Torma vald ja Palamuse vald. Seda mitmel põhjusel. Esiteks on ära tehtud suur töö ja jõutud sisuliselt ühinemisläbirääkimiste lõppfaasi, kus ühinemislepingu punktid on kokku lepitud. Läbirääkimistel osalejad on jõudnud sisuliselt kõiges üksmeelele, välja arvatud uue omavalitsuse nimi. Ning kui üksmeel on niivõrd suur, siis ei saa enam ka nimi olla ühinemise takistuseks.
Teiseks vaatavad laua taga olijad suurt pilti ja näevad, et kas heaga või halvaga, kuid need neli omavalitsust lõpetavad ikkagi ühe omavalitsusena. Isegi kui praegu oleks näiteks otsustatud Torma või Palamuse vallaga läbirääkimised lõpetada, tuleks need omavalitsused sundliitmise korras ikkagi Jõgeva linna ja valla juurde. Samuti on võimalikud teistsugused kombinatsioonid üle piiride ühinemisega ning lõpuks on ikkagi neli omavalitsust koos. Kui sundliitmisega olukord juba selliseks kujuneb, on mõistlik see vabatahtlikult vormistada ja saada pool miljonit eurot boonust. Nimelt premeerib riik vabatahtlikul ühinemisel omavalitsusi, sundiitmisel raha ei anta. Lisaraha vajame mitmete täiendavate investeeringute tegemiseks piirkonnas. Juba täna on teada, et riik on avanud meetmed nii lasteaedade kui hooldekodude korrastamiseks, kus üle 11 000 elanikuga omavalitsused saavad osaleda soodsatel tingimustel.
Neljapäeval peeti ka Jõgeva linna volikogu koosolek, kus konsensusega otsustati, et ühinenud omavalitsuse nimeks võiks saada Jõgeva vald. Ise olen seda meelt, kuid olen nõus ka läbirääkimistel kokkulepitud rahvahääletusega, mis annaks nimele suurema legitiimsuse. Ühinemisläbirääkimiste lõpus soovin kõikidele osapooltele kainet meelt ja vaadet kaugemasse tulevikku, et siinkandis saaks ükskord tegutseda suur ja tugev omavalitsus, mis on jõuline partner teistele ning tuleb kodanike teenindamisega edukalt toime.
ASSO NETTAN, abilinnapea, Jõgeva piirkonna ühinemisläbirääkimiste juhtrühma liige
