Reedel möödus 125. aastat kuulsa mikrobioloogi ja Eesti Teaduste Akadeemia esimese presidendi Karl Schlossmanni sünnist. Sel puhul kogunesid tema sünnipaika Pikknurme külla praegused Eesti teadusinimesed ja Karl Schlossmanni kui kunagise mikrobioloogi tänased ametikaaslased.
Karl Schlossmanni sünniaastapäeva tähistamisel Pikknumres rääkis Tartu Ülikooli emeriitprofessor Marika Mikelsaar sellest, mis on säilinud Eesti Teaduste Akadeemia esimese presidendi rikkalikust pärandist Tartu Ülikooli Mikrobioloogia Instituudis ja mikrobioloogide hulgas. Marika Mikelsaar lausus, et Karl Schlossmann sattus Tartu Ülikooli lõpetamise järel Venemaale ja tuli sealt tagasi 1920. aastal, mille järel ta lõi bakterioloogia kabineti, mis oli eelkäijaks mikrobioloogia instituudile. Marika Mikelsaar lausus, et ta võttis kontakti nende inimestega, kes on näinud Karl Schlossmanni tema eluajal. Mikelsaar märkis, et inimesed, kes Karl Schlossmanni mäletavad, peavad teda äärmiselt targaks, rangeks ja samas avatud inimeseks. Veel toonitavad Schlossmanni mäletavad inimesed, et selle teadusemehe näol oli tegemist väga energilise teadusjuhiga. Alati oli ta hommikuti esimesena tööl ning innustas isikliku eeskujuga ka oma kolleege. Lapsi Marika Mikelsaare sõnul Karl Schlossmannil polnud ja seega ka otseseid järeltulijaid. Ent sellest suurest teadusemehest jäid maha tema õpilased, kes Schlossmanni teaduslikke saavutusi edasi kannavad.
Karl Schlossmann sündis 19. veebruaril 1885. aastal Puurmani vallas Tartumaal talupoja peres. Keskhariduse omandas ta Tartu Reaalkoolis ning tema õpingud jätkusid 1905. aastal Riia Polütehnilise Instituudi inseneriteaduskonnas. Inseneriteadus siiski Schlossmanni ei huvitanud ning ta asus õppima Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas, mille ta lõpetas 1911. aastal cum laude.
Karl Schlossmann oli aktiivne ühiskondliku elu tegelane, olles eestvedajaks rahvusliku haritlaskonna kujunemisel ja teadustöö arendamisel. Temast kujunes noore iseseisva Eesti Vabariigi teaduse üks tippjuhte ning 1920. aasta septembris valiti ta bakterioloogiadotsendiks hügieeni õppetooli juures. Aastal 1924 valiti Karl Schlossmann hügieeni õppetooli korraliseks professoriks, 1933. aastal dekaaniks. Ta tegutses ka Eesti Punase Risti Tartu osakonna esimehena, Tartu Tiisikuse Vastu Võitlemise Seltsi esimehena, Kaitseväe Tervishoiu Valitsuse konsultandina, Tartu Prantsuse Teadusliku Instituudi asepresidendina, Rahvuskogu II koja liikmena, Soome arstide seltsi “Duodecim“ ning Läti Bioloogia Seltsi korrespondentliikmena. Oma teadmiste täiendamise nimel viibis Karl Schlossmann korduvalt Euroopa juhtivates õppe- ja teaduskeskustes Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaal jm.
Eesti Teaduste Akadeemia asutamisel 1938. aastal nimetas Konstantin Päts Karl Schlossmanni akadeemia presidendiks viieks aastaks. Pärast Eesti okupeerimist ja nõukogude võimu kehtestamist 1940. aastal Eesti TA likvideeriti. Seetõttu emigreerus Karl Schlossmann 1944. aastal Rootsi, kus ta jätkas teadustööd Karolinska haigla Kuningas Gustav V Uurimisinstituudis. Karl Schlossmann suri 17. detsembril 1969. aastal Stockholmis 85. eluaastal.
Suure kunstihuvilise inimesena omas Karl Schlossmann märkimisväärset kunstikogu, milles leidus väärtuslikke õlimaale, gravüüre, akvarelle ja jooniseid madalmaade, Inglise, Itaalia, Prantsuse, Vene, Saksa ja Balti kunstnikelt. Inimesena iseloomustasid Karl Schlossmanni inimlikud ja oma rahvast puudutavad sügavat lugupidamist väärivad tõekspidamised.
iii
TOOMAS REINPÕLD
