Puurmanis, Laasme külas tegutseval osaühingule Astelmari kuuluv, hiljuti valminud kuivatikompleks töötab viimastel päevadel täisvõimsusega, sest viljakoristuse lõpp läheneb.
Üle 500 000 euro maksma läinud kuivatikompleksi ehituse peatöövõtja oli osaühing Jõgeva Katuseehitus, kuivatiseadmed tarnis OÜ Baltic Agro Machinery. Kuivati sai valmis juba juunikuus, suve jooksul korrastati veel kompleksi ümbrust. Ehitajate kohta on kompleksi omanikul ainult kiidusõnu öelda. “Kõik sai valmis õigel ajal,” tõdes perefirma üks omanikest ja juht Arvi Pettai.
Kuivatikompleksi rajamiseks saadi Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist (PRIA) toetust 40 protsendi ulatuses investeeringusummast. “See on väga suur abi, toetuseta poleks me seda kompleksi suutnud rajada,” ütles firma juht Arvi Pettai. Ettevõtja loodab, et uus kuivatikompleks tasub ära umbes viie aastaga.
Ööpäevas suudab kuivati kuivatada ligikaudu 100-150 tonni vilja, aga ka samapalju uba, rapsi ehk veidi vähem. Kuivatatav lõplik kogus sõltub tegelikult vilja niiskusest, käesoleval aastal on vili olnud küllalt märg, mis on vähendanud kuivatamise efektiivsust. Kuivatit köetakse põlevkiviõliga, mis on praegu üks soodsamaid kütuseid.
Arvi Pettai ütles, et vilja suudavad nad hoiustada kuni kolm tuhat tonni. Baltic Agro viie tuhande tonnist nisulaeva täideti eelmisel nädalal ka Puurmani firma toodanguga, nisu müüdi selle laeva täitmiseks 700 tonni ringis.
Möödunud sügisel umbes samal ajal hakati alles kuivatikompleksi krunti mõõtma. Oma kuivati on ettevõttele väga vajalik, sest kuivatamisteenusele on kulunud märkimismäärselt suured summad, mis oleks sel aastal ilmastikuolude tõttu veelgi suuremad olnud. Tänavu oleks ka võõrastes kuivatites olnud väga keeruline nii märga vilja kuivatada.
Pettaid majandavad 900 hektaril põllumaal, lisaks on veel 130 hektarit rohumaid. “Selle jaoks on kuivati piisava võimsusega, kuid kui tulevikus maid juurde tuleb, siis peab kuivatit täiendama,” lisas Arvi Pettai.
Tänavu on Astelmaril olnud võimalus ka teistele ettevõtetele kuivatusteenust pakkuda, teenusena on kuivatatud ca 600-700 tonni vilja. Eelmise aastaga võrreldes on põldudelt saadud saak 40 protsendi võrra väiksem.
Kevadine põud tegi põllukultuuridele tõsiselt liiga. Puurmani kandis on savimaad, lisaks väga vihmane juuli ja august. Firma maad ning rendimaad jäävad peamiselt Puurmani ümbrusse, aga osa põllumaid on ka Pikknurme ja Tabivere kandis.
Ilmastikuolud olid teraviljakasvatajatele sel hooajal pigem halvad: .“Meie piirkonnas tegi palju halba talv, taliraps sisuliselt hävis, osa põlde sai suvirapsiga üle külvatud, osa jäi külvamata. Ülekülvamata põldudel oli saak aga kasin. Tänavune rapsisaak oli mullusega võrreldes poole väiksem,” rääkis Arvi Pettai. Sel hooajal oli kevad väga kuiv, põud tegi ka teistele põllukultuuridele tõsiselt liiga. Järgnes pikk vihmaperiood, millest tingituna langes tunduvalt ka teraviljade kvaliteet. Hernest ei saanud õigel ajal koristada ning palju pudenes põllule.
Teravilja müüb Astelmari OÜ peamiselt Tartu Millile ja Baltic Agrole ning Kureoja Jõusöödatehasele.
Teraviljakuivatushooajal on Astelmaril töötajaid neli, muul ajal kolm. Väga palju suudetakse omal jõul ära teha ‒ ettevõtel on kolm juhatuse liiget, kes lisaks töötajatele kiirel teraviljakoristushooajal ametis on.
Arvi Pettai sõnul tegutsevad nad strateegiliselt väga heas kohas – Werol on lähedal, samuti Tartu Mill. “Sadamadki ei jää väga kaugele. Kui tegutseks kokkuostupunktidest tunduvalt kaugemal, oleks väga raske viljakasvatusega tänavu isegi nulliga lõpetada, sest viljahinnad on madalad ning kvaliteet samuti madal, lisanduksid veel ka suuremad veokulud. Niiviisi ei jäägi midagi üle uueks teraviljahooajaks väetiste ja taimekaitsevahendite ostmiseks. Tänase seisuga on palju panustatud ka järgmisse hooaega, külvatud on 180 hektarit talirapsi, mis on juba väga kenasti kosunud ja talvitumiseks valmis. Talinisu on samuti kõik külvatud umbes 300 hektaril ning ilusti tärganud.
Astelmari juhatus leiab, et teraviljakasvatus on perspektiivikas ala ning tänavune tagasihoidlik vilja-aasta tuleb lihtsalt üle elada ning loota, et järgmisel aastal toetavad ilmastikuolud meie tegevust ning ka viljahinnad tõusevad kasvõi eelmise aasta tasemele. See annks võimaluse tulevikuski investeerida uude tehnikasse ning ettevõtet edasi arendada.
Puurmani vallavanem Margus Möldri ütles, et igasugune suur investeering, mis valda tuleb, on positiivne. “Emotsionaalselt on väga tähtis, et ka maale rajatakse suuri uusehitisi.
Kui meie põllumehed saavad oma vilja kuivatada oma vallas, siis võime kindlad olla, et mõned eurod jäävad siia. Hea, kui põllumehed toimetavad jätkusuutlikult.”
HELVE LAASIK
