Põltsamaa Felixis on täie hooga käimas kõrvitsahooaeg, tänavu pannakse purki 900 tonni kõrvitsat.
Niisugune kogus kõrvitsaid ostetakse kokku kümnelt talunikult Jõgeva-, Pärnu-, Viljandi- ja Lääne-Virumaalt. Põltsamaa Felixi turundusjuhi Marek Viiloli sõnul on osa talunikest Felixile partneriks juba kümmekond aastat ja mõned veelgi kauem.
Suuremas mahus kõrvitsahoidiste valmistamisega alustati Felixis 2007. aastal, mil varem Soomes asunud kõrvitsatootmine Põltsamaale üle toodi. Sellest ajast alates on Felix koos Rootsi tootjatega kõige suurem kõrvitsahoidiste valmistaja kogu Euroopas. Mujal Euroopas valmistatakse kõrvitsapüreed ja kõrvitsaseemne õli, aga muul kujul kõrvitsat eriti ei väärtustata.
Tuntuim toode endiselt marineeritud kõrvits
Põltsamaal valmistatakse praegu üle kahekümne erineva nimetuse kõrvitsatooteid. Kõige tuntum on traditsiooniline kõrvitsakuubikutest valmistatud marineeritud kõrvits, mille maitsestamiseks kasutatakse nelki, suhkrut, soola ja äädikat. Sellisel kujul on kõrvitsasalatit Eesti kodudes juba väga pikkade aastate jooksul tehtud ja nüüd valmistatakse seda samal viisil ka toidutööstuses.
Eelmisel aastal oli klassikaline Põltsamaa kõrvitsasalat ühe kaubandusketi köögi- ja puuviljahoidiste edetabelis kõrgel teisel kohal. Möödunud aastal valmistati seda koguseliselt aasta varasema ajaga võrreldes 30 protsenti enam, kuid ometi sai see kaubanduses otsa juba maikuu alguses. Tänavu valmistatakse klassikalist Põltsamaa kõrvitsasalatit veelgi rohkem.
Põltsamaa Felixi kõrvitsahoidiste menu tõestab fakt, et aastal 2006 osteti kokku alla 50 tonni kõvitsat, tänavu 18 korda suurem kogus. Ka kõrvitsakasvatajaid oli veel kümme aastat tagasi keeruline leida. Tollal oli päris haruldane, et kõrvits põllu peal võib kasvada. Sinnamaani oldi harjutud nägema kõrvitsat kodus kompostihunniku otsas.
Kõrvitsahoidised on saadaval aastaringselt
Nii nagu kurgi puhul sõlmitakse kevadel lepingud ka kõrvitsakasvatajatega. Felixi jaoks on eelistatud need juur- ja köögiviljade kasvatajad, kes Felixile mitut erinevat saadust kasvatavad. Lisaks kõrvitsale näiteks kurki, punapeeti, kapsast, porgandit, kartulit. Põltsamaa Felixi jaoks on väga oluline kontrollida kogu tarneahelat alates saaduste kasvatamisest kuni töötlemise ja turustamiseni välja.
Kokku ostetavate kõrvitsakoguste kasvades sõlmitakse lepinguid suurema arvu talunikega, kes ei pea olema ettevõttele tingimata uued koostööpartnerid, vaid kes on siiani Felixile kasvatanud muid köögivilju, näiteks kurki ja punapeeti või muid aia- ja põllusaadusi. Ettevalmistused on tehtud ka lähenevate öökülmade saabumiseks ‒ on leitud kohad, kuhu suuremas koguses kõrvitsaid ladustada.
Klassikalisel kujul hoidistatud kõrvits hõlmab enamiku Felixi kõrvitsatoodete kogusest. Suurem osa sellest turustatakse jaekaubanduses ja väiksem osa müüakse toitlustusettevõtetele. Soomes valmistatakse kõrvitsahoidiseid koos teiste põllu- ja aiasaadustega, sealhulgas ürtide, kapsa, porgandi, ananassiga. Samuti on seal kõrvitsakuupide kõrval kasutusel erineva kujuga kõrvitsalõiked, pikemad ja lühemad ribad, suuremad ja väiksemad kuubid jne. Soomes müüakse vastupidiselt Eestile umbes 75 protsenti kõrvitsahoidistest toitlustusasutustele.
Mangomaitselist kõrvitsat, mis mõne aasta eest tunnistati Eestis parimaks köögiviljahoidiseks, toodetakse Felixis jätkuvalt suures koguses Soome turu jaoks. Soomes valmistatakse sellest lasteaeades ja koolides magustoitu. Rootsi turule valmistatakse koorimata kõrvitsast krõmpsu salatit.
Marek Viiloli sõnul on Felixis kõrvitsatoodetel veel palju arenguruumi. Kui veel hulk aastaid tagasi võeti peale jõulu- ja aastavahetuse pühasid kõrvitsatooted müüginimekirjast välja, siis nüüd on paljud kõrvitsatooted kauplustes saadaval aastaringselt. Ehkki eelmisel aastal klassikalist kõrvitsasalatit nii kauaks ei jätkunud ja uuest saagist toodetava kõrvitsasalati valmistamisega saab alustada alles septembris.
Soome jaekaubanduse esindajatelt on tulnud soov veelgi suurem kogus kõrvitsatooteid osta kui algselt kokku oli lepitud. Marek Viiloli sõnul peavad nad nüüd üle vaatama varutava kõrvitsakoguse suurendamise võimaluse, samuti tuleb üle vaadata pakendivarud. Arvestada tuleb veel sellega, et paralleelselt kõrvitsa töötlemisega on alanud ka kapsa töötlemine. Eestlastel on kombeks praekapsas ikka jõulu ja aastavahetuse ajal pidulauale panna. Seda ka nendel inimestel, kes muul ajal praekapsast ei söö. Suurema hoo saab kapsategu sisse oktoobi teisel poolel. Praegu aga käib Felixis veel tõsine kõrvitsategu. Tänavuse kõrvitsasaagi töötlemine loodetakse lõpetada oktoobri teisel poolel.
TOOMAS REINPÕLD
