Kolmandat taliolümpiat järjest kuulub Eesti nende valitute hulka, kes on jõudnud olümpiamedalini. Seekordne medalipaine murti juba esimesel võimalusel, esimesel lootuste päeval. Kristina Šmigun-Vähi hõbemedal
Kristina alustas hõbedaga
Teist taliolümpiat järjest avas Eesti koondise medaliarve murdmaasuusataja Kristina Šmigun-Vähi, täiendades oma medalikollektsiooni esimese olümpiahõbedaga.
“Tulin siia võitma ja tahtsin võita, kuid olen väga rahul ka hõbemedaliga,” rõõmustas Kristina pärast võistlust, kui oli võtnud õnnitlusi vastu ka president Toomas Hendrik Ilveselt.
Kristina sõnul oli ta enne võistlust väga närvis, kuid õnneks tekkis närvilisus alles stardihommikul. Võistluspaika sammus suusataja siiski äärmiselt keskendunult ning juba see andis tunnistust tema valmisolekust võidelda ükskõik millise koha eest.
Värske medalivõitjana emotsioone jaganud Kristina avaldas tänu kõigile, kelle abil tal come back õnnestus. “Tahan tänada kõiki ja kõike, suusaliitu, olümpiakomiteed, sponsoreid, perekonda, kogu rahvast – tänu teile õnnestus mul hullumeelse ideega tagasi tulla.”
Rootslanna Kalla vastu ei olnud tal enda sõnul mingit rohtu, kuigi vahe lõpukilomeetritel vähenes. Vähemalt mitte sellist rohtu, mida võtta tohiks.
Küll poetas Kristina tähelepanuväärse lause: “Olen sellises vanuses, et võib-olla ei lähe ma enam kunagi olümpiale. Sellepärast tahan siin mängudel endast kõik anda.”
Vaadates tema praegust sportlikku vormi, ei taha küll uskuda, et esmaspäevane hõbe Whistleri suusarajal talle viimaseks jääb.
Vancouveris valitseb jäähokihullus
Kui suusatamisvõistluste paigas Whistleris uputab lumega, siis eilses 16 soojakraadiga Vancouveris algas jäähokiga kui teine olümpia. Hetkest, mil Canada Hokey Place’i hallis startis meeste hokiturniir.
Olümpia teisest algusest andsid märku viimaste päevade ajalehed, mis pühendasid lõviosa olümpiaruumist hokile, ja varasemast punasemaks muutunud linnapilt. Sest iga päevaga ilmus tänavatele aina rohkem ja rohkem punastes hokisärkides kanadalasi. See tundus korraga olevat justkui kohustuslik koolivorm, milleta liikumine olümpialinnas keelatud. Kõigil hokisärgid üll, seljal ilutsemas tänaste ja möödunud aegade staaride nimed.
Hokihullust paisutab üks eesmärk – Kanada peab võitma kulla. See kuld kaaluks üles kasvõi kümme muud kulda uisu- ja suusaradadelt. Kanadalastele annab koduväljak seekord eelise sõna otseses mõttes, sest esmakordselt toimub olümpiaturniir NHL-i kitsamal jääväljakul.
Ning kui 19 300 pealtvaatajat mahutavas hallis algas Kanada meeskonna avamäng Norraga, kirendas publikust tulvil areen ainult punasest värvist. Sest kõik hokifännid tundusid olevat kanadalased. Särgikandjate ja lipulehvitajate lärmakal toel visati norralaste puuri kaheksa litrit ja mänguilu jätkus igale maitsele.
Lätlased maailma hokiparemikus
Ka lõunanaabrid lätlased alustasid Vancouveris oma neljandat olümpiaturniiri, kaotades ainult NHL-i staaridest koosnevale Venemaale 2:8. Seekord loodavad lätlased esineda siiski paremini kui nelja aasta eest Torinos, kus võiduarve jäigi avamata.
Peatreener Oleg Znaroki juhendatavas meeskonnas on 23 mängijast vaid neli vene rahvusest. 16 mängija koduklubiks on Riia Dünamo. NHL-i mehi on kaks: Karlis Škraštins (Dallas Stars) ja Oskars Bartulis (Philadelphia Flyers).
Konkurents koondisse oli tugev ja treeneri valikusse ei mahtunud mitu kuulsust. Aastaid NHL-is mänginud ja praegu Riia Dünamos supermänge teinud Sandis Ožolins loobus ise koondisekohast.
Üllatuseks jäeti meeskonnast välja veel kaks tippkaitsjat. Oleg Sorokins, kes mängib Riias ühes kaitsepaaris Ožolinsiga ning tegi samuti Venemaa liigas suurepäraseid esitusi. Tema ei kuulunud isegi koondise kandidaatide sekka.
Välja jäeti ka alles sel aastal NHL-i (Atlanta Thrashers) jõudnud noor kaitsja Arturs Kulda. Viimane mängis eelmisel aastal AHL liigas Chicago Wolvesi meeskonnas, kus oli 31 punktiga parima kaitsemängija. Muide, ühes paaris 47-aastase Ameerika kuulsuse Chris Cheliosega, kes oli 26 resultatiivsuspunktiga teine. Peatreeneri sõnul aga ei sobinud Kulda juba kokkumänginud meeskonda.
Tiit Lääne, Vancouver
