Äsja Põltsamaale kolinud Avinurme korvimeistrite õpilased on loonud perefirma, kus valmivad korvid enamasti ekspordiks lähevad. Ettevõtjad mõtlevad oma firma laiendamisele ning abijõu palkamisele.
Juba pikemat aega seisis Põltsamaal kasutuseta hoone, kus läbi selle ajaloo on tegutsenud küll komisjonikauplus, küll toidukoht ja viimasena neist viimasena MTÜ Põltsamaa Emadeklubi. Kuid ka emadeklubile see maja ei sobinud ja seetõttu otsiti sellele juba mõnda aega ostjat.
Augustikuu teisest poolest alates tegutseb kireva ajalooga hoones Ida-Virumaalt Ulvist Põltsamaale ümber asunud osaühing Korvimeistrid. Ehaly Ivaski sõnul on tegemist mikroettevõttega. Kahe töötajaga ettevõttes tegelevad korvide valmistamisega Ehaly Ivask ja Marek Eessaar. Korvimeistrid on tegutsenud natuke üle nelja ja poole aasta. Ehkki umbes aasta enne seda tegutses Ehaly füüsilisest isikust ettevõtjana. Varem töötasid Ehaly ja Marek koos, ühes puiduga tegelevas ettevõttes, aga ühel hetkel tundis Ehaly, et aeg on muutuseks küps ja tahtis ise ettevõtja leiba proovida.
Enne Põltsamaale asumist tegutses osaühing Korvimeistrid rendipinnal. Algus, nagu alati selliste ettevõtete puhul, oli keeruline. Iseseisvalt tegutsema asudes tuli hakata endale materjali otsima ning mis peaasi – leida võimalus korvide turustamiseks. Ehaly Ivaski sõnul käisid nad alguses üsna sageli laatadel, kus neid leidsid üles nii tavapärased ostjad kui ka väiksemad ja suuremad toodangu tellijad. Tänu laatadelt leitud tellijatele avanes võimalus korve ka Soome müüma hakata. Paljud eestlased on Soome tööle ja elama asunud ning kontaktid eestlaste ja soomlaste vahel tihedad. Nüüd Ehaly Ivask ja Marek Eessaar laatadel enam väga tihti ei käi. Ühelt poolt on nad endale leidnud teised müügikanalid ja teisalt pole laatadel käimiseks piisavalt aega. Pealegi on nii, et laatadele tuleb pikka aega ette registreeruda, aga nii pikalt on keeruline prognoosida, kas laadale mineku ajaks piisavalt toodangut jätkub. Viimati käisid nad Setomaal Lüübnitsas peetud laadal, kus neil hästi läks. Mitmed sibulaostjad soetasid endale esmalt korvi ja alles siis läksid sibulat ostma.
Korvide punumist õppis Avinurme koolis
Ehaly Ivask sai oma esimese korvide punumise kogemuse Avinurme keskkoolis, kus teiste huvialaringide kõrval tegutses ka korvipunumise ring. Seal ta, ühe kogenud korvimeistri juhendamisel, oma esimesed sibula- ja lõngakerade jaoks mõeldud korvid valmis meisterdas.
Jõgeva lähedalt pärit Marek Eessaar lausus, et tema korve teha ei oska ja seetõttu tuleb tal hakkama saada kõigi muude tööde ja tegevustega. Ta on korvipunumist küll proovinud, aga tunneb, et see pole siiski talle. Pealegi on muid tegevusi piisavalt ja ega korvide tegemiseks aega jääkski. Samas ei nõustu Ehaly Ivask väitega, et korvide punumine on pigem naiste töö. Avinurme kandis punuvad edukalt korve ka mehed, kes lisaks suurematele korvidele ka väikesi valmistavad.
Leiti partnerid materjali hankimiseks. Ehaly Ivaski ja Marek Eessaare sõnul tekkisid neil kontaktid Viljandi kandis elava mehega, kes tegeleb metsamaterjali varumisega. Korvimeistrite tarvis valib ta välja palkide tüükapoolsed otsad ja saadab need tehasesse, kus vajaliku paksusega laastud valmis hööveldatakse. Korvimeistrite sõnul on korvide valmistamiseks vajaliku materjali hankimine justkui loterii, kus kunagi ei ole täpselt teada, millise kvaliteediga varutav materjal tegelikult on. Korvide punumiseks sobivad ainult oksavabad laastud. Ühe või teise korvi või kandiku valmistamiseks on tarvis erineva laiusega laaste ja seetõttu tuleb need nii pikkuse kui laiuse poolest sobivasse mõõtu lõigata. Maja kõrval paiknevat torusauna kasutatakse korvide kuivatamiseks.
Põltsamaal müügis olnud hoone jäi silma
Küsimusele miks korvimeistrid oma edasiseks tegutsemise paigaks just Põltsamaa välja valisid, nimetasid ettevõtjad põhjusena Põltsamaa head logistilist asukohta. Kaubaautodel, mis Tallinna-Tartu trassil liiguvad, tuli siiani Ulvisse jõudmiseks ring teha. Tegelikult otsisid nad sobivaid ruume ka Jõgevalt, aga mingil hetkel hakkas neile kinnisvaraportaalis silma Põltsamaal müügis olnud maja. Ehaly Ivaski sõnul tundus see hoone nende jaoks piisavalt suur. Väga oluline on maja kõrval asuv parkla, mida on vaja nii materjali kohaletoimetamiseks kui toodangu peale laadimiseks. Uued elanikud möönavad, et küllap tuleb aja jooksul mõelda nii teistsuguse küttelahenduse kui maja parema soojapidavuse peale, aga kõike kohe ja korraga ei saa.
Põltsamaale ümber asumise järel lootsid Ehaly Ivask ja Marek Eessaar elukoha mujalt leida ja endist emadeklubi maja ainult tööpaigana kasutada. Pärast esimesi kohal oldud nädalaid on plaanid muutunud ja mõtted liikumas selles suunas, et ostetud hoonet võiks ka edaspidi nii töö- kui elukohana kasutada. Hoone kõrval asuv suur plats, mida kohalikud sõidukijuhid vahel parklana on harjunud kasutama, moodustab hoone aluse krundiga ühtse kinnistu. Ehaly Ivask lausus, et neil pole midagi selle vastu, kui inimesed jätkuvalt üle neile kuuluva tühja platsi kõnnivad. Samas ta loodab, et edaspidi päris akna alt mööduvat jalgrada enam ei kasutata.
Leidsid naabrusest koostööpartnerid
Parklana tuntud plats on soetatud ärimaana ja edaspidi on plaanis sinna laohoone rajada. Praegu tuleb leppida olukorraga, kus kaubaalustel kohale toodud materjal lihtsalt kile all seisab. Kaalumisel on ka kinnistut ümbritseva aia rajamine, kuid selle jaoks tuleb raha koguda ja mõelda, milline aed sinna sobib.
Uued elanikud on praeguse kohapeal elatud lühikese aja jooksul leidnud endale toredad koostööpartnerid. Sealsamas kõrval asuvast OÜ-st Greid võimaldati neile transporditeenust, Vikan Estonia õmblusvabrikust aga laenutati tõstukit. Ettevõtlike inimestena arvavad nad, et mingil hetkel nad enam kahekesi toime ei tule ja loodavad abijõudu palgata. Ehkki tõdesid, et korvide valmistamine ei ole kerge töö.
Ehaly Ivask ja Marek Eessaar rääkisid, et on jõudnud põgusalt ka Põltsamaaga tutvuda ja neile siin meeldib. Põltsamaa ühisgümnaasiumi viiendas klassis kooliteed jätkavale perepojale Romet Eessaarele ka. Ta jätkab oma trompetiõpinguid Põltsamaa muusikakoolis. Nii nagu Avinurmes on ka Põltsamaal teada-tuntud tugevad puhkpillimängu traditsioonid.
Kõik vajalik on Põltsamaal käe-jala juures ‒ kool, kauplused, kultuurikeskus, lossihoov, tervisekeskus jne. Ehaly Ivask ja Marek Eessaar kinnitasid, et loodavad oma edaspidise pereelu ja töise tegevuse Põltsamaaga siduda ning tahavad ka kohalikku kogukonda sulanduda.
TOOMAS REINPÕLD
