Jõgeva valla noored on usinad projektikirjutajad. Juba neli aastat on nad pannud pead kokku ning head mõtted paberile, et oma piirkonna noori kogukonna ellu haarata.
Jõgeva vallavalituse noorsootöö vanemspetsialist Laidi Graueni sõnul on noorte omaalgatusprojektideks raha valla eelarves olnud 2013. aastast. Noorte omaalgatuste fondile (NAF) panid 2010. aastal aluse Eesti Noorsootöö Keskus ja MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus. Projekte on toetatud nii Euroopa Sotsiaalfondi kui siseministeeriumi rahaga.
Igal valla noortekeskusel on 200 eurot
Laidi kinnitas, et noorsootöö põhineb noorte omaalgatusel. NAF on hea võimalus oma idee elluviimiseks. Noorsootöötaja abiga saab noor täita projektitaotluse, sõlmida rahastamisel lepingu, viia ellu tegevused ning lõpuks esitada aruande. Endale märkamatult tuleb noortel oma loovust projekti sisu veenvaks kirjutamisel virgutada. Vaja on üks osa eneseväljendust ja kaks osa planeerimisoskust. Ning lõpuks ka näpuotsaga finantsteadmisi. Rahaasjade ajamisel jääb noortele pisut mänguruumi, nad saavad summad ümardada ning projekti eelarve koostada väikse puhvriga.
Kui projekt heaks kiidetaks, sõlmitakse noorega leping. Sellega võtab ta kohustuse planeeritud tegevused ellu viia ning kinni pidada ajakavast ja eelarvest. Laidi selgitas, et iga projekti ülesehitus on veidi erinev ja seetõttu saab iga projektijuht ja tema meeskond erineva kogemuse.
Igal valla noortekeskusel on omaalgatusprojektide jaoks 200 eurot. Raha jaotatakse sõltuvalt projekti sisust ning mahust. Laidi on seda meelt, et noored saavad kasvada täisväärtuslikeks inimesteks vaid siis, kui täiskasvanud seda arengut toetavad. “Kartes lasta lapsel vigu teha ja jõukohaseid asju tema eest ära tehes, võtame lapselt teadlikult ära tema arenguvõimaluse ja ka vastutuse,” nentis noorsootöötaja, kellele oma töös meeldib kõige rohkem just seda noorsootöö seaduse punkti järgida, mis loob tingimused noore inimese mitmekülgseks arenguks.
Suvetöölt õnnestus põgeneda
Sageli on noorte algatusteks väljasõidud. Selline oli ka viimane taotlus, mille koostas Siimusti aktiivne noor Annabel Kallo. Tüdruku idee oli külastada Tartu Escape põgenemistuba “Klass – põgenemine suvetöölt”. Kiire eelarve rehkendamine kinnitas, et Annabelil õnnestub rõõmu teha kahele noorterühmale. Kui osalejate arv oli teada, tuli välja selgitada, millisele vanusele on ülesanne jõukohane, leida need noored, uurida millised on võimalikud transpordivahendid ja panna paika logistika.
Möödunud nädala koolipäeval toimunud väljasõidus osalesid nelja erineva kooli õpilased. Seega tuli täpselt jälgida kõikide tunniplaani ja leida võimalus, et osalejad ka valitud transpordivahendile jõuaksid. Tartusse sõites sättis Annabel paika rühmade koosseisud ja selle, kes esimesena ja teisena saab seiklusmängus plehku panna. Noor projektikirjutaja selgitas, et põgenemistuba eeldab väga suurt keskendumist, tähelepanelikkust, kiirust ja meeskonnatööd. “Meid pandi viiekesi 75 minutiks töötuppa kinni, kust pidime koos töötades välja saama. Me saime seal lõbutsedes õppida. Ma oskan nüüd rohkem omavahel asju seostada ning mõistsin, kui tähtis on koostöö,” jutustas Annabel.
Õnneks said mõlemad rühmad suvetöölt ära putkata ja projekti võib lugeda õnnestunuks. Nüüd ootab projektijuhti ees aruande kirjutamine. “Projekti kirjutasin ma sellepärast, et saada oma küla noortega koostööd teha ja kogeda uusi asju. Projekt õpetab meid palju. Saame ise asju planeerida ja mis kõige olulisem – saan palju suhelda ja tunda ennast täiskasvanuna,” selgitas Annabel.
Noored täidavad oma unistusi
Olgu selleks x-boxi mängukonsool, koroonalaud, karaokeõhtu, raju turnimine seikluspargis, nüüdisaegne kunst, sport, tervis, laager, reis sõprade juurde, disko, sussid varvaste soojendamiseks, noorteka remont, õdus kööginurk, kodutute loomade abistamine või loomadele talvenosimise varumine – täitsa kindel on see, et noored armastavad head teha ning aidata. Seda loetelu võiks veelgi jätka, sest nagu senine praktika näitab, on noorte mõttelend piiritu. Vahel peitub rõõm lihtsas märkamises ning ühel hetkel tunneb noor, et tema algatus on paljudele hea tuju loonud.
Usinad noored ei mõtle ainult enda heaolule, vaid märkavad ka kõige nõrgemaid ja tõttavad appi. Paari aasta eest kirjutas Siimusti noortekeskuse vabatahtlik Triin Kuusik noortealgatuste fondi taotluse, et üheskoos koguda loomaaiaasukatele tammetõrusid. Ettevõtmisesse kaasati isegi Siimusti lasteaia põnnid, kes kogusid 40 kilogrammi tõrusid. 60 kiloga panustasid kohalikud noored. Tõrude korjamine ja kuivatamine ei jäänud alla kohusetundliku orava tööle: rikkaliku toidulaua arvelt ei saa koonerdada.
See pole üldse mingi ime
Laidi sõnul on valla noortekeskustes üsna tavaline, et noored asju ajavad. Seda hirmu ei ole, et lapsel ideevaimustus kiirelt üle läheb ning projekt poolikuks jääb. Kel on teema enda jaoks läbi mõeldud ning ülesanne teada, võtab seda väga tõsiselt. Kõik pingutused on ju ikkagi oma sõprade ja kohalike noorte hüvanguks. Kui noored saavad ise mõtted kirja panna, siis on nad motiveeritud lõpuni jätkama.
Hea näide on mullune Jõgeva aleviku ja Siimusti noorte ühine sõit Muhumaale. Omavahel jagati ülesanded ära ning igaüks pühendus oma osa lahendamisele: kes tegeles logistikaga, kes reisinimekirja ja toitudega ning kes pidas läbirääkimisi. Projektikirjutamisel tuleb valmis olla ka ootamatusteks. Näiteks Muhu projekti eest vedanud Karolin Küngas tunnistas, et sageli jõuavad esialgsed mõtted lahendusteni, mida ei oskagi oodata. Ent need on superhead tulemused!
Laidi kinnitusel ongi noorteprojektid õppimiskohaks, mis muutub igas minutis ja noortel tuleb kiirelt kohaneda ning igas ootamatuses uusi võimalusi näha ning tegutseda.
Vaimastvere noorteka pikaaegne aktivist Nantido on suur tehnikahuviline ning korraldanud kohalikele noortele nii karaoke- kui diskoõhtuid. “Mulle meeldivad noored ja noorsootöö, tahan luua keskkonna, kus nii õpilaskodu noortel kui ka külalastel on hea olla,” põhjendas poiss oma tegevusi. Vaimastvere aktiivsete noorte seas on ka Dana-Ly, kes on juba paar aastat projektide eestvedaja. Tüdrukule meeldib, kui noored saavad koos olla ja mitte ainult oma telefonides suhelda. Tema jaoks on oluline projektidega noortele aja kasulikuks sisustamiseks võimalusi luua.
Tulemus on kohe näha
Laidi rääkis, et ühed esimesed projektid panid Siimustis kirja poisid, kes hoolitsesid sportimisvõimaluste ja omaealistega suhtlemise eest. Näiteks Deymon-Brait kirjutas esimesena projekti Siimusti ja Vaimastvere noorte kohtumise ning ühiste tegevuste korraldamiseks. Toona täitis projekt oma eesmärki, kõigil oli tore. Ka siis oli märksõnaks meeskonnatöö, kõik ülesanded jagati neljaliikmelise seltskonna vahel. Kristo Neeroti eestvedamisel kirjutati projekt saalihoki väravate soetamiseks. Laidil on siiani meeles, kuidas ühel õhtul tuli Kristo noortekasse. Ta oli näinud noori jäähokit mängimas, väravateks lumekuulid. Noormees leidis, et poistel võiksid õiged mänguväravad olla. Noortele on NAF projekt hea võimalus, kuna vastus tuleb kohe ja saab näha reaalseid tulemusi. Õhtul tuli Kristo oma ideega ja projekt sai kirja mõne tunniga. Järgmisel päeval saadi juba kinnitus ning ülejärgmisel päeval olid väravad kohal.
Rongiga saab sõprade juurde
Uute sõprade leidmist ja oma sõprusringkonna tugevdamist väärtustavad ka Jõgeva aleviku noored. Sel suvel võeti ette rongisõit Nõo noorte juurde. Jõgeva aleviku noore, Janeliisi, eestvedamisel toimus kahe piirkonna muusika- ja spordimatk. Väljasõit sai teoks tänu NAFi kaasrahastamisele. Avatud noortekeskuste projektiga soetati musitseerimiseks pillid ning Janeliisi noorteprojekt kattis sõidukulud.
Tüdruk rääkis, et sõit oli väga meeleolukas. Nõos ootasid neid nii öine orienteerumine, võrkpall kui ka väljakutseid pakkuv kettagolfirada. Janeliisi sõnul said nad Nõo noorsootöötajaga hea kontakti. Kindlasti võiksid ühised tegevused ka edaspidi jätkuda. Aleviku noorsootöötaja Kertu Soonberg jäi samuti reisiga rahule. Tema sõnul arendasid noored nii oma muusikalisi kui ka sportlikke oskusi, suurendasid oma sõprusringkonda ning tugevdasid veelgi aleviku noorte sõprust ning koostööd.
MARGE TASUR
