Selleks, et avaliku sektori rahakasutus oleks läbipaistev, otstarbekas ja konkurentsi soodustav, on Euroopa Liidu tasandil kokku lepitud ühtses avaliku sektori teenuste, asjade ja ehitustööde soetamise ning ostmise korraldamise reeglistikus. Eesti on vastava reeglistiku siseriiklikult kehtestanud riigihangete seadusega.
Riigihanke detailne reeglistik tagab, et kõik turuosalised teavad, kuidas toimub avaliku sektori soetuste ja ostude tegemine ning neil tekib seeläbi teatav õiguspärane ootus ausa ja läbipaistva protsessi suhtes.
Kas üksikasjaliku regulatsiooni järgimise nõudmine on pelk formaalsus? Viimasel ajal on meedias palju juttu olnud sellest, et riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustest viimase detailini kinnipidamine on justkui juuksekarva poolitamine. Kas ikka on? Hankijatel on seaduses määratud ulatuses valikuvabadus otsustamaks, kui rangeid või keerukaid tingimusi ühes või teises riigihankes sätestada. Näiteks on hankija otsustada, kas sätestada ostetavate asjade erinevad parameetrid millimeetritäpsusega või lubada kindlaks määratud ulatuses, näiteks viis protsenti ka kõrvalekaldeid. Kusjuures liiga rangete tingimuste sätestamine, mis välistab konkurentsi, ei ole üldjuhul lubatud. Olukorras, kus hankija on pidanud vajalikuks sätestada hulgaliselt erinevaid tingimusi, on kõigi turuosaliste jaoks ootuspärane, et hankija neist tingimustest ka ise kinni peab. Seega, kui hankija on riigihanke dokumentides määranud, et toode peab olema selliste parameetritega ja lubatud kõrvalekalle on viis protsenti, siis tuleb nii pakkujatel kui ka hankijal endal sellest tingimusest lähtuda. Sellises olukorras ei ole hankijal lubatud menetluse käigus otsustada, et viis protsenti kõrvalekalle on ebamõistlik ja tegelikult rahuldab hankija vajadusi ka toode, mille parameetrite kõrvalekalle on 15 protsenti. Hankija ei saa nö poole sõidu peal hobuseid vahetada ja otsustada, et päris kõik tingimused ei olnud mõistlikud ja seejärel neis meelevaldselt mööndusi teha. Mõistlikkus on määratlemata mõiste ja turuosalised ei pruugi sellest üheselt aru saada ehk teisisõnu see, mis tundub ühele mõistlik, ei pruugi seda olla teise jaoks.
Riigihanke tingimuste muutmiseks on seaduses ettenähtud oma protseduurireeglid, millest hankijad on kohustatud kinni pidama. Nendest tingimustest kõrvalekalduvate muudatuste tegemine ei ole lubatud, kuna see riivab oluliselt riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid – eelkõige läbipaistvus ja kontrollitavus, võrdne kohtlemine ja konkurentsi soodustamine. Eeltoodust tulenevalt ei ole hankijal lubatud suvalisel ajahetkel oma parima äranägemise järgi otsustada, millised tingimused ja millises ulatuses on mõistlikud ning millest seeläbi lähtuda.
Seega on väga oluline riigihanke põhjalik planeerimine ja kõikide hankija poolt seatavate tingimuste läbimõtlemine enne riigihanke väljakuulutamist, et vältida olukorda, kus hankija hilisemas faasis peab nõudma enda jaoks ebavajalikuks muutunud tingimuste täitmist. Korraliku eeltöö tegemiseks on hankijal võimalik kaasata vastavaid eriala spetsialiste ning suhelda ka ettevõtete esindajatega. Siinjuures on oluline jälgida, et selline turuosaliste kaasamine hanke ettevalmistusprotsessis ei annaks mõnele neist eelist teiste pakkujate ees.
Riigihanke väljakuulutamise järgselt on aga ka sisuliselt, mitte ainult formaalselt, väga oluline kõikidest seaduses ja hankija enda koostatud riigihanke dokumentides sätestatud nõuetest kinnipidamine, et tagada riigihanke läbipaistvus ja kontrollitavus ning aus konkurentsiolukord.
KATI ORGMETS, rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonnajuhataja asetäitja
