Pea kolm aastat tagasi 2013. aasta sügisel sai Mustvee kordoni koerajuht Üllar Tänna oma truu abilise kümneaastase Kusti ehk täisnimega Gustavi kõrvale kahekuuse kutsika nimega Tryen’s Guugle. Isase kutsika ostis politsei- ja piirivalveamet Soomest Nurmijärvi koerakasvandusest. Tänna pani kutsikale lühema ja suupärasema nime ‒ Troi.
Nüüd on Troi oma esimesed teenistuskoera eksamid teinud ja ametisse asunud. Kusti saadeti mullu sügisel küll pidulikult pensionile, kuid käib kõrgest east hoolimata ikka peremehega kaasas. Ka trenni teeb peremees temaga jätkuvalt.
“Üldiselt saavad koerad hästi läbi. Kui Troiga trenni teen, siis Kusti tahab, et temaga ka tegeldakse. Siis tuleb tegeleda. Koer pole jalgratas, et tahan sõidan, ei taha, ei sõida. Ka vana koeraga peab koguaeg tegelama,” teab Tänna. Koerte treeningud on eraldi, jalutamas käib Tänna koos kahe koeraga.
Paar korda on Troi mänguhoos tõsiselt Kustile kallale läinud ja oma võimu proovinud näidata. Peremees kutsus ta kohe korrale.
Tööd tehakse ühekaupa, teine koer võib lihtsalt tähtsal ajal hakata segama. Koer on karjaloom, siis võib nii juhtuda et vanem koer otsib, aga noorem jookseb niisama kaasa. Samas võib kaks koera olla ka otsitavale inimesele ohtlik, kuigi Kusti pole kunagi kedagi hammustanud.
Troi võtab hästi õppust, kuid on isepäine ja teda tuleb kontrolli all hoida. Oma esimesed noore teenistuskoera katsed tegi ta ära kaheaastaselt. Võrdluseks: Kusti tegi esimesed katsed aasta ja kaheksa kuu vanuselt, aga koerad ongi erinevad.
Kõik käib läbi mängu
Üllar Tänna on õpetanud oma koeri nii, et kui ta võtab näiteks pika jäljerihma, siis koer teab, et tuleb käia nina maas. Kui helkurvest selga pannakse, siis tuleb otsima hakata.
Troi teeb oma tööd rõõmuga. “Kõige tähtsam on, et koeral oleks tahe. Ka seda tuleb treenida. Kõik käib läbi mängu. Kui ta väike oli, siis tegin harjutusi toiduga. Võtsin väikese plastpurgi, panin sinna toitu sisse. Purgile peab jääma inimese, mitte toidu lõhn. Siis peitsin purgi ära. Kui ta selle üles leidis, keerasin kaane maha ja ta sai maitsva toidu endale. Seega hakkas ta millegi leidmist seostama hea toiduga. See tuleb Troil väga hästi välja.”
Troile ei meeldi suukorv, kuid trennis tuleb seda kasutada ja ka tööd tehes. Suukorviga koer peab oskama haukuda ja vett juua, seda sellepärast, et kui ta üksi metsa all toimetab ja tal tuleb janu, siis oskab loom kraavist suukorviga juua. “Selles pole midagi keerulist, kuid koer peab suutma barjääri ületada. Edasi pole enam raske,” teab Tänna.
Troi haukuma õpetamine inimese leidmisel läks üsna kiiresti. Nüüd on ta ka suukorviga leppinud. Suukorviga koera nähes on ka otsitav inimene rahulikum. Samuti on politseikoeral seljas rakmed ja kaugele on näha, kelle koeraga on tegemist. Ainult väikesed lapsed, kes lugeda ei oska, ei saa aru. Laps ei saa ka aru, et teda tuldi otsima ja koer on osa tema pääsemisest.
Inimesed on leitud tervena
Koera jaoks on oluline et ta haukumisega peremehele teada annaks, et inimene on leitud.
Inimeste otsimisel on koerte abi vaja põhiliselt kevadeti ja sügiseti, samuti ka suvel. Talvel kui lumi maha tuleb on jäljed näha. Kusti on otsinud inimesi metsast. Samuti on ta leidnud relva, mille salakütt Jõhvi-Tartu tee ääres põllul autost välja viskas.
Kõige kauem on Kusti otsinud viis tundi üht kodunt ära jooksnud last, õnneks otsitav leiti. Koerajuht tahtis siis juba teist koera appi kutsuda, sest Kusti oli väsinud. Maa ala, kust last otsiti, oli väga suur. Tavaliselt tuuaksegi taolistel juhtudel mõne aja pärast appi teine koer. Üllar Tänna kinnitusel taastuvad koerad väga kiiresti, mõne tunni pärast oleks Kusti olnud suuteline taas otsinguid jätkama. Inimesi on otsitud ka kolme koeraga. Ka Viljandimaal kadunud ja ühe talu trepi alla magama jäänud last käis Kusti otsimas. Koer ja koerajuht läksid tookord teises suunas, maa ala, kuhu laps võis minna, oli taas väga suur. Veel hakkab paanikas inimene Tänna kinnitusel ringi käima. Kõikidel otsingutel, kus Tänna on Kustiga käinud, on inimesed tervena leitud. Ja selle üle on koerajuhil hea meel. Üllar Tänna saadaks ka praegu silmagi pilgutamata inimest otsima pensionipõlve pidava Kusti. “Pikad jäljeajamised talle kahjuks enam ei sobi,” nendib ta.
Jäljeajamisele läheb Troi. Kui Troi tööd teeb, siis ei huvita teda miski muu, ta on keskendunud ja otsib.
Tänna kinnitusel tuleb mõni harjutus koertel väga hästi välja, kuid samas peab mõnd asja pidevalt treenima. Kõik sõltub looma iseloomust.
Peremehest kaugele omapead ei lähe
Koerad on kogu aeg Tännaga kaasas, kui ta kuhugi sõidab. Kümme kilomeetrit päevas koertega jalutada on tema jaoks tavaline, ka tööst vabadel päevadel tahavad loomad liikuda. Tännale meeldib väga Siimusti ja Jõgeva vaheline tee.
Mees käib koertega vahest oma sõbra maakodus. Koht on neile tuttav, kuid peremehest kaugele nad omapead ei lähe. Kui peremees metsa jalutama läheb, on mõlemad kohe hea meelega kaasa tulemas.
Koer ei tohi metslooma ajama hakata, kui ta inimest otsib. “Ma harjutan koertega metsas ja kui näen looma jälgi, siis nimelt teen raja üle nende. Koera jaoks on tähtsam inimese otsimine ja ta peab sellega harjuma. Harjutada tuleb seda kõike juba kutsikast peale, siis ei ole probleeme. Samuti peab koer olema võimeline ajama ainult üht jälge vastavalt talle antud ülesandele. Olen Kustit õpetades näinud, kuidas otsitavaga ristusid teiste inimeste rajad ja koer põrkas nagu vastu seina. Ta oli veidi segaduses, kuid siis läks otsitavale kindlalt jälgi pidi järele. Võõrad jäljed ja lõhnad teda ei seganud.”
Tänna jaoks on oluline koera heaolu ja oma loomadega tegeleb ta hea meelega. Vahest piisab lihtsalt platsi peal jooksmisest ja mänguasjaga mängimisest.
Ära saab anda kolme- neljaaastase koera, kümneaastast koera pole enam võimalik kellelegi anda. Nii mõnigi tahaks praegu pensionil Kustit endale. Tänna muidugi ei anna. “Ta tuleb kiiresti koju tagasi,” tunnistab mees.
HELVE LAASIK
