Jalakäijad näevad ratturites ohtlikke huligaane kõnniteedel ja autojuhtide meelest takistavad velo omanikud sõiduteel liigeldes autosid. Kus siis on ratturile õige koht?
Raske on selget piiri tõmmata
Jalgrattaga on lubatud sõita kõnniteel, kui sõiduteel sõitmine on tee seisukorra tõttu oluliselt raskendatud. Viis aastat tagasi kehtima hakanud liiklusseadus andis mõnede meelest ratturitele liiga suure vabaduse – seni sõiduteedel liiklema pidanud kaherattalised olid ühtäkki lubatud ka kõnniteedel. Täpse liiklusseaduse paragrahvi 32 sõnastuse järgi ei tohi jalgrattur sõita kõnniteel, välja arvatud alla 13-aastane rattur, tema kuni kaks saatjat, väikelast rattatoolis sõidutav jalgrattur ja rattur juhul kui sõiduteel sõitmine tee seisukorra tõttu on oluliselt raskendatud.
Ei ole määratletud, millal tee seisukord on selline, et seal jalgrattaga sõitmine on oluliselt raskendatud – see on ratturi otsustada. Inimesed on erinevad ja hindavad olusidki erinevalt ning siin on raske selget piiri tõmmata ning hinnata, millal võib ja millal mitte.
Kiiver pähe ja mõistvat suhtumist
Kui rattur on otsustanud sõita kõnniteel, siis tuleb arvestada jalakäijatega ning neid mitte ohustada. Kindlasti peab rattur sõidutee lõikumise kohale lähenedes vähendama kiirust ja veenduma ohutuses. Sageli on kõnniteed teeäärsete majade aia välispiiril, mis tähendab, et hoovist välja sõitev juht ei näe piki aeda või hekki lähenevat ja selle varju jäävat jalgratturit ning võib viimasele ette või otsa sõita.
Kutsume üles liiklejaid üksteisega arvestama. Paraku teame me kõik, mis juhtub ratta ja auto kokkupõrkel – autojuhi vägisi välja nõutud eesõigus võib tähendada jalgratturile väga tõsiseid vigastusi. Seepärast on autojuhtidel eriti oluline endale teadvustada, et ka rattur on sõiduki juht – tema koht on sõiduteel ning teda tuleb märgata ja austada.
Muidugi on tähtis roll ka jalgratturil, kes peab end võimalikult nähtavaks tegema. Ees valge, taga punane tuli, mis hämaras vilguvad, ning vähemalt ühe ratta mõlemal küljel kollane või valge helkur on liiklusseaduse järgi rattasõidu juurde kuuluvad kohustuslikud lisad. Kuigi kiiver pole Eestis kohustuslik, siis autoteel liigeldes peaks kiiver ka ilma seaduseta peas olema.
Harvad ei ole olukorrad, kus ratturid punast tuld nähes sõiduteelt kõnniteele suunduvad või end teed ületavate jalakäijate vahelt läbi suruvad. Reguleeritavate ristmike ületamisel peavad ka jalgratturid kinni pidama fooritulede nõuetest.
VILLU VANE, maanteeameti liiklusohutuse osakonna liiklusekspert
ALVAR KANEPI, Hawaii Expressi Kristiine kaupluse juhataja
