Möödunud reedel Viinistu konverentsikeskuses toimunud Eesti Psühhiaatrite Seltsi aastakoosolekul peetud ettekannetes keskenduti psühholoogilise abi ja psühhoteraapiaga seonduvatele probleemidele ning käsitleti ka psühhiaatrilise arstiabi kättesaadavusega seonduvaid probleeme.
Eesti Psühhiaatrite Seltsi president Andres Lehtmets ütles aastakoosoleku vaheajal antud intervjuus Terviselehele, et psühhiaatrilise abi kättesaadavus on Eestis tagasihoidlikum kui mitmetes teistes arenenud riikides. “Olukorra paranemiseks peaks suurenema ka riigipoolne roll psühhiaatrilise ravi toetamiseks. Eesti riigil peaks olema ka oma vaimse tervise kontseptsioon, mille vajalikkust on juba korduvalt toonitatud,” märkis Lehtmets.
Tema sõnul tuleks hakata mõtlema ka lastepsühhiaatria eriala taastamisele Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. “Tööpõld lastepsühhiaatritele on piisavalt suur,” tõdes ta.
Doktor Lehtmets märkis, et Eesti Psühhiaatrite Seltsi aastakoosolekute ettekannete osas on traditsiooniks keskenduda mõnele konkreetsele teemaderingile. “Möödunud aastal käsitlesime kohtupsühhiaatriat, seekord aga psühholoogilise abi ja psühhoteraapiaga seonduvat.”
Psühholoog Anu Aluoja tutvustas oma ettekandes “Psühholoogilise abi perspektiividest psühhiaatrias” kliiniliste psühholoogide tööd ning märkis muu hulgas, et patsientide teadlikkus on kasvanud ning sageli avaldatakse ise soovi ühe või teise teraapialiigi (kognitiivne psühhoteraapia, pereteraapia jne ) saamiseks.
Psühhoanalüütik Endel Talvik kõneles aastakoosolekul ülekannetest raviprotsessis. Psühhiaater Erika Saluveer ja psühholoog Katrin Küünarpuu rääkisid psühhoteraapiast patsientide pikaajalises integratiivravis ning Jelena Müürsepp pereteraapia osast psühhootilise patsiendi integratiivravis.
JAAN LUKAS
