Põltsamaa ühisgümnaasiumi õpetaja Margit Uusi tunnustati aasta põhikooli aineõpetaja tiitliga. Kool iseloomustas teda kui uuendusmeelset, õppimisaldist ning abivalmis kolleegi, kes kasutab aktiivselt innovaatilisi õppemeetoteid.
Margit Uus on pärit Adavere aleviku naabriks olevast Kalme külast. Praeguse Põltsamaa linnapea Jaan Aiaotsa kodu on Margiti vanematekodule ülepõllunaabriks. Naine on Kalme külas üles kasvanud ning sealt pikemat aega kooliteed käinud.
Meenutab tänutundega esimest klassijuhatajat
Neljapäeval taas õpetajana laste ette astunud Margit oma esimest koolipäeva 1987. aasta 1. septembril, enam väga hästi ei mäletagi. Nende klass oli Adavere kooli ajaloos õpilaste arvult suurim ning jagati seetõttu kaheks. Nii jäi ühte klassi kakskümmend õpilast. Koolis on Margit alati väga hästi õppinud, mille tõestuseks on ainult viitega täidetud põhikooli lõputunnistus ja sinna juurde kuuluv kiituskiri. Õpetaja kutse valimisele lisasid kindlustunnet Adavere kooliaastatel suureks eeskujuks olnud õpetajad Silvia Leisner ja Ilmi Sahk.
Küllap märgati Margiti sobivust õpetaja ametisse juba Adaveres. Põhikooli lõpuklassi tüdrukuna tuli tal õpetajate päeval õpetaja olla. Mõni aeg pärast seda haigestus tema nooremate koolikaaslaste klassiõpetaja. Ilmselt polnud klassiõpetajale asendajat kusagilt võtta, mistõttu Margit koos oma sõbrannaga pooleks päevaks haigestunud õpetajat asendama paluti. Tagantjärele usub ta, et nad said selle ülesandega päris hästi hakkama. See lisas Margitile veelgi enesekindlust. Margit teadis, et temast saab õpetaja. Oma tagasihoidlikust iseloomust tulenevalt pelgas ta siiski täiskasvanud inimeste ees esinemist ja oli kindel, et hakkab algklasside õpetajaks.
Põhikooli lõpetamise järel, 1996. Aastal, oli Margiti jaoks loomulik jätkata õpinguid Põltsamaa ühisgümnaasiumis. Samas koolis jätkasid õpinguid päris paljud tema klassikaaslased Adavere koolist. Õppimine läks endiselt hästi.
Pärast gümnaasiumi lõpetamist plaanis Margit Tartu ülikooli inglise keelt õppima minna, aga otsustas siiski Tallinna ülikoolis õpetatava klassiõpetaja ameti kasuks. Juba semester hiljem suunati Tallinnas klassiõpetaja kutse valinud noored ümber Haapsalu kolledžisse. Nüüd on tal hea meel, et nii läks, sest Haapsalu kolledžis pöörati suurt rõhku praktikale, mis oli väga oskuslikult teooriaga seotud. Just Haapsalu kolledžis õppimine andis Margitile enesekindlust juurde ka täiskasvanud inimeste ees esinemiseks.
Kolledži päevil leidis Margit endale lähedase kaaslase ja sel ajal sõlmisid nad ka abielu, kuigi praegu on ta jälle vaba ja vallaline inimene.
Margit nägi ajalehes kuulutust, et Põltsamaa ühisgümnaasium vajas inglise keele õpetajat. Et inglise keel oli Haapsalu kolledžis lisaeriala, otsustas ta, noore õpetajakutse omandanud inimesena, konkursil osaleda. Kui Margit teada sai, et on kandidaatide seast välja valitud, rõõmustas ta väga. Esimene aasta osutus vaatamata päris heale praktilisele kogemusele üsna keeruliseks. Lihtsalt sel põhjusel, et Margit oli ennast alati ette kujutanud algklasside õpilaste ees seismas.
Klassi toodud konna pärast ei värisenud
Ometi tuli tal juba oma esimesel, 2003. aastal alanud õpetaja-aastal, hakata õpetama 6.-8. klassi õpilasi. Õpilased panid noore õpetaja kohe ka proovile. Tal tuli inglise keelt õpetada poistest koosnevale rühmale, kus talle ühes tunnis konn klassi toodi. Oma kogenematusele vaatamata säilitas Margit külma närvi. Ta ei roninud tooli peale ega hakanud kiljuma, võttis hoopis konnakese pihku ja viis õue. Sellega oli kontroll poiste üle saavutatud. Margiti sõnul katsetavad õpilased piire tänaseni. Lausa niisuguse olukorrani, kus piltlikult öeldes kelleltki peaks küsima et, mis sul seal põues peidus on, tema kui õpetaja proovile panek enam pole läinud.
Tegelikult kahtles Margit esimesel õpetajaks olemise aastal küll, kas tegutseb ikka õiges ametis, aga tänu toetavatele kolleegidele sai ta oma hinges maad võtnud kahtlustest kiiresti üle. Võib-olla aitas kahtluste kadumisele kaasa ka klassijuhatajaks olemine, kus mitmed koolivälised tegevused aitavad lapsi paremini tundma õppida. Margit korraldas oma klassiga klassiõhtute asemel mõned klassiööd, kus nad koos lastega hommikuni koolimajas olid. Praegu ta klassijuhatajana enam klassiöö korraldamist välja hõigata ei julge, kuid ei ütle sellisele võimalusele ka kindlalt “eiˮ. Klassijuhatajana on ta käinud oma klassi lastega teatrietendusi vaatamas, KIK-i rahastamisel loodust vaatlemas ja isegi Helsingis ekskursioonil. Nüüd aga võiks Pajusi valla Sarapiku tallu maisilabürinti vaatama minna.
Õpetaja ja õpilane samal ajal
Lisaks Haapsalu kolledžis omandatud klassiõpetaja kutsele on Margit läbinud ka erivajadustega lastega tegelemiseks vajaliku kursuse. Matemaatika on Margiti jaoks olnud alati lemmikõppeaine ja tal on sageli keeruline mõista, kust algab ühe või teise õpilase jaoks see hetk, millest alates enam matemaatikast aru ei saa. Pärast erivajadustega lastega tegelema õppimist on tal selliseid lapsi kergem mõista.
Margit õppis Tallinna ülikoolis matemaatika lisaeriala, kuid tema õpingud veel sellega ei lõppenud, sest praegu õpib naine Tartu Ülikoolis inglise keelt. Ta annab juba praegu gümnasistidele inglise keele tunde, aga täieõigusliku gümnaasiumiõpetaja tiitlist lahutab teda veel vaid koostamisel olev magistritöö. Kõigi Põltsamaa ühisgümnaasiumis töötatud 13 aasta jooksul on Margit õpetajatöö kõrval ise õpilase rollis olnud ja ennast pidevalt täiendanud.
Margiti sõnul ei saa öelda, et vaatamata avatud maailmale kõik õpilased enda jaoks inglise keele õppimisel motivatsiooni näevad. Ühelt poolt on õpilasi, kes lausa ingliskeelseid raamatuid loevad ja keda võib vahetunnis näha telefonist ingliskeelset teksti lugemas. Teisalt on neidki, kellel inglise keele õppimiseks erilist motivatsiooni ei ole. Kuid hakkama saavad inglise keele õppimisega enam-vähem kõik. Samas teavad õpilased päris hästi oma võimeid ja saavad juba põhikooli lõpetades aru, kas neil on põhjust jätkata gümnasistina akadeemilisemal õppesuunal või valivad hoopis mingi sobiva ametikooli ja omandavad seal kutseoskused. Õpetaja ja kohaliku elanikuna on Margitil väga kahju, et Põltsamaal enam ametikooli ei ole.
Eelistab korterit oma majale
Margitil ei ole seda tunnet tekkinud, et tahaks suuremasse linna minna. Naise meelest on Põltsamaal tõepoolest väga hea kool. Vähetähtis pole Margiti jaoks tema vanematekodu lähedus. Pealegi on Põltsamaa Eestit silmas pidades väga heas asukohas, kust Tartusse sõitmiseks kulub vähem kui tund, Tallinnasse jõudmiseks umbes poolteist. Vahepeal käis ta Põltsamaalt korra nädalas Tartusse aeroobika treeningule.
Õpetajale loob suurepärase võimaluse ringi liikumiseks suvine pikk koolivaheaeg. Eriti meele järele on talle võimalus suvisel ajal Hiiumaal puhata. Juba siis, kui praam Rohuküla sadamast eemaldub, tunneb Margit, kuidas kõik tööga seotud ja muudki mured temast mandrile maha jäävad.
Võimalusel külastab Margit ka Põltsamaa linnas ja ümbruskonnas toimuvaid üritusi. Tal on hea meel, et lisaks Põltsamaa kultuurikeskuse kandile ja lossihoovile on huvitavate kultuuriürituste korraldamise paigana kasutusele võetud Uue-Põltsamaa mõisahoone ümbrus. Kultuurikeskuse kiituseks toob ta esile, et peale laste jätkub seal kaasa löömise võimalusi ka täiskasvanutelegi. Margit laulis vahepeal kaasa Põltsamaa kergemuusikakooris, aga seoses õpingutega Tartus peatas mõneks ajaks koori tegevuses osalemise.
Praegu elab Margit Põltsamaal kortermajas ja on sellega väga rahul. Eriline rohenäpp ta ei ole ‒ suutis isegi kaktuse oma korteris välja suretada. Kui tal tekib vajadus sõrmed mulda pista või mingeid majapidamistöid teha, siis on selleks võimalus vanematekodus. Aga käsitööga tegelemine, sealhulgas heegeldamine ja kudumine on Margitile meele järele. Hästi tuleb välja ka tortide tegemine.
Tunnustus innustab digilahendusi kasutama
Otse loomulikult on Margit ka välisriikides käinud. Naise sõnul on inglise keele õpetajana talle üheks lemmikpaigaks Suurbritannia ja London. Kuue lapse tädina Margitil soovitajatest ja ühte või teise paika kaasa kutsujatest puudust ei tule. Margiti unistuseks on külastada maakera kuklapoolel asuvat Austraaliat. Õpetajana võib ta ju lastele Austraaliast üsna palju jutustada olles ise eelnevalt selle riigi kohta palju lugenud ja teada saanud. Kuid üks asi on rääkida ning hoopis teine seal ise ära käia.
Nüüd kui 13 kooliaastat seljataha on jäänud võib Margit kinnitada, et valis endale õige elukutse. Naise sõnul on õpetaja amet vaheldusrikas, liiati pole olemas sarnaseid klasse ega sarnaseid õpilasi. Iga uus õppetund on ainus ja kordumatu kogemus. Samas küsib ta ka lastelt tagasisidet ja püüab nende mõtete ja soovidega arvestada.
Margitile osaks saanud aasta põhikooli õpetaja tiitli kohta märkis tunnustatu, et küllap oli see õppealajuhataja, kes teda nominendina välja pakkus. Margit lisas, et peamine põhjus tiitli saamises peitub ilmselt selles, et ta on püüdnud maksimaalselt kooli digivõimalusi ära kasutada, neid õppetöös rakendada ja julgustanud ka oma kolleege neid kasutusele võtma. Ta on koolis just see inimene, kes Samsungi klassi uudistama tulnud külalistele seal väikese õppetunni korraldab. Digilahenduste kasutajana sai Margit kaks aastat tagasi tunnustuse osaliseks ka oma koolist. Naine lausus, et tegelikult peab ta tunnustama ka oma väga toetavaid ja abivalmis kolleege ning samuti hästi toredaid õpilasi, ilma kelleta poleks õpetajal ju midagi peale hakata. Aasta põhikooli õpetaja tiitel lisas talle motivatsiooni senisest veelgi julgemalt digilahendusi kasutusele võtta ja kogemusi teistele jagada. Margit Uus loodab oma töö ja tegevuse pikemaks ajaks Põltsamaaga siduda.
Margit Uusi elukäik
*Sündis Tartus 1981. aasta 25. augustil
*Kasvas Adavere lähedal Kalme külas
*Peres kasvasid temast vanem õde ja noorem vend, mängukaaslasteks olid ka lähedal elanud tädi- ja onupojad
*Ema on töötanud raamatupidajana, isa tegutseb Põltsamaa Vallavara juhina
*Üks vanaema on pärit Hiiumaalt ja vanaisa Ida-Virumaalt
*Käis Adaveres lasteaias
*Kooliteed alustas renoveeritud Adavere mõisahoones 1987. aasta 1.septembril
*Lõpetas põhikooli 1996 ja asus õppima Põltsamaa ühisgümnaasiumi
*Pärast gümnaasiumi lõpetamist läks Tallinna ülikooli õppima klassiõpetajaks
* Semester hiljem suunati Tallinnas klassiõpetaja kutse valinud noored ümber Haapsalu kolledžisse
*Omandas Haapsalus klassiõpetaja kutse
*Aastal asus 2003 Põltsamaa ühisgümnaasiumi inglise keele õpetajaks
*On läbinud erivajadustega lastega tegelemiseks vajaliku kursuse
*Õppis Tallinna ülikoolis matemaatika lisaeriala
*Praegu Tartu ülikooli magistrant inglise keele alal
TOOMAS REINPÕLD
