Kas ja kus Põltsamaa linnas leiduks koht, kuhu saaks rajada 20-30 erivajadusega inimesele mõeldud maja – elav arutelu sellel teemal tekitas linnavolinikes vastakaid arvamusi.
Eestis elab siiani suur hulk erivajadustega inimesi suurtes riiklikes hoolekandeasutustes. Nii on see ka Põltsamaa vallas Võisiku Kodus. Nüüd on otsustatud suured erivajadustega inimestega asustatud hooldekodud likvideerida ning paigutada kliendid ümber elanike arvult kordades väiksematesse elukoha lähedastesse tänapäevastesse hooldusasutustesse.
Põltsamaa piirkonda võiks sellest põhimõttest lähtuvalt jääda elama 20-30 erivejadustega inimest. Sellel teemal arutleti viimasel Põltsamaa linnavolikogu istungil. Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots lausus, et linnavolikogu liikmetele on välja saadetud ühiste kavatsuste protokoll, milles on juttu AS-i Hoolekandeteenused plaanidest Põltsamaal. Linnapea juhtis volikogu liikmete tähelepanu sellele, et Põltsamaa linna lähinaabruses asuv Võisiku hooldekodu on otsustatud sulgeda aasta 2018 lõpuks. Riik võtnud ette erihooldekandeteenuste ümber kujundamise ‒ tegemist on Eesti mastaapseima sotsiaalprojektiga. Hoolekandeteenuste juhtkond on juba kohtunud Põltsamaa linna, Põltsamaa valla ja Pajusi valla esindajatega. Sellel kohtumisel tegi Hoolekandeteenuste juhtkond Põltsamaa piirkonna juhtidele ettepaneku rajada piirkonda 20-30 kohaline kaasaegne erihoolekandeteenust pakkuv asutus. Põltsamaa valla esindus pakkus eelmisel aastal Hoolekandeteenuste juhtidele võimalust rajada 20-30 erivajadusega inimesele mõeldud hooldekodu Põltsamaa valla territoorimumile. Täpsemalt Väike-Kamari külla endise Põltsamaa ametikooli lähedal. Konkreetselt pakuti välja maa-ala mis, paikeb Põltsamaa linnast Kamari suunas sõites, enne ametikooli õppesõiduväljakut. Seda ei saanud vastu võtta kuna Väike-Kamari külas elab alla 300 elaniku, mis on vähem kui seaduses ette nähtud elanike minimaalne piirarv piirkonnas, kuhu sellised hoolekanudeasutused on lubatud rajada.
Elupaik Põltsamaa linna?
Seetõttu leiti, et elupaiga 20-30 erivajadusega inimesele võiks leida Põltsamaa linnas. Linnapea Jaan Aiaotsa sõnul jõuti kokkuleppele, et esmalt koostatakse ühiste kavatsuste protokoll ja küsitakse Põltsamaa linnavolikogu liikmetelt, mida nemad Hoolekandeteenuste poolt Põltsamaa linnale välja pakutud plaani kohta arvavad. Ka Põltsamaa linnavalitsuses istungil peeti sellelel teemal aru.
Väiksema hoolekandeasutuse rajamine on seotud investeeringute ja töökohtade ning tulevikuvisiooniga. Seetõttu on linnavolikogu seisukohavõtt tähtis. Linnapea toonitas, et teema juures tuleb näha väga erinevaid aspekte, sest Võisiku hooldekodus töötab 50 Põltsamaa linna maksumaksjat. Jõgeval tekitas sellise asutuse rajamise plaan sedavõrd suurt linnaelanike vastuseisu, et Jõgeva ütles Hoolekandeteenuste sarnasele pakkumisele “ei”.
Kuna riik on andnud Hoolekandeteenustele ülesande senised suured hoolekandeasutused likvideerida, tuleb Aiaotsa sõnul siinjuures kindlasti tähele panna, et Hooldekndeteenused ostab kokku ka kinnisvara. Sellest tulenevalt võivad nad erihoolekannet vajavad inimesed paigutada juba vastavalt sellele, kuhu neil on õnnestunud maju või kortereid soetada. Aiaots lisas, et ei saa välistada varianti, kus mingil hetkel ostetakse Hoolekandeteenuste poolt korterid Jõgeva linna ja sel juhul puudub linnal võimalus selles küsimuses kaasa rääkida. Otse öeldes sellisele võimalusele ükski omavalitsus kätt ette panna ei saa.
Võiks ehitada uue hoone
Põltsamaa linnale tähendaks 20-30 erihooldust vajavale kilendile hoolduskohtade rajamine seda, et Põltsamaale tekiks sellises asutus 7,5 töökohta. Väiksema kohtade arvuga erihoolekandeteenust vajavate inimeste jaoks rajatavaid või renoveeritavaid hooneid rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist, kus selleks otstarbeks on kogu Eesti peale kokku 47,6 miljonit eurot. AS Hoolekandeteenused omaosaluse suuruseks nendes projektides on 15 protsenti. Samas väidavad Hoolekandeteenuste esindajad, et kui selline hooldusasutus Põltsamaa linna rajatakse, siis edaspidi linnale sellest kulutusi ei teki. Aiaots lausus, et seda väidet ei oska ta ei kinnitada ega ümber lükata.
Linnavolikogu liige Marge Teras tundis huvi kas selles asutuses leiaksid endale edaspidi elupaiga Põltsamaa kandist pärit erihoolekannet vajavad inimesed. Hoolekendeteenuste esindajate sõnul ongi eesmärgiks luua olukord, kus kõik erihoolekandeteenust vajavad inimesed asustatakse edaspidi ümber oma kodulähedastesse hoolekandeasutustesse. Margi Eini huvitas, kas Põltsamaa piirkonnast pärit erihoolekannet vajavad inimestele on plaanis soetada korterid või ehitada uus hoone. Jaan Aiaotsa väitel käib jutt ikka uue hoone ehitamisest. Samas on Hoolekandeteenused nõus ostma Põltsamaa linnas erinevat kinnisvara.
Hoone asukoht määrava tähtsusega
Guido Pook küsis linnapealt, kuidas hakkaks see protsess edasi liikuma, kui linnavolikogu liikmed annaksid sellele kavatsusele n-ö rohelise tee. Aiaotsa sõnul tuleks sellisel juhul leida hoone ehitamiseks niisugune koht, mis ellimineeriks linnaelanike hirmud. Guido Pook tõdes, et kohavalik on väga tähtis osa kogu protsessist. Poogi sõnul on inimeste jaoks väga oluline teada kas selle hoone rajamise asupaigaks võiks olla kesklinn või hoopis äärelinn. Pook ütles,et ei oskaks tema volikogu liikmena selles küsimuses otsust langetada seni kuni hoone asukoht pole välja valitud.
Mart Joosep lausus, et temale pole selge, milline on selle teema puhul Põltsamaa linnavalitsuse ja ka linnavalitsuse sotsiaalosakonna inimeste seisukoht. Linnapea ja linnavalitsuse liikmete arvates võiks selline koht Põltsamaal olla küll, sest linn tahab selle kujundamises kaasarääkimise võimalust. Kui minnakse seda teed, et erivajadustega inimeste jaoks hakatakse Põltsamaal kokku ostma kinnisvara, ei saa linn enam protsessis mitte kuidagi osaleda. Hoolekandeteenuste esindajate sõnul nad lausa jõuga ennast kusagil peale suruda ei taha.
Merle Mölder soovis veelkord kinnitust sellele, et ühiste kavatsuste protokollile alla kirjutamine ei tähenda tingimata hoone rajamist Põltsamaale. Mölderi sõnul jutt sellest, et nendesse hoonetesse paigutatakse Põltsamaa kandist pärit kliendid, ei vasta tõele. Pook küsis kas on olemas teoreetiline võimalus, et Põltsamaa linnas Tartu maantee 1a asuvasse hoonesse rajatakse erasektori poolt erihoolekandeteenuse kohad ja need kliendid viiakse üle sellesse hoonesse. Küsijale vastati, et teoreetiline võimalus niisuguse stsenaariumi käivitumiseks on tõepoolest olemas.
Margus Ääremaa tõi antud teemal näite Tõrva kandis asuvast hoolekandeasutusest, mis tegutseb seal juba paar aastat. Tõrva lähedale rajatud erihoolekandeteenust vajavate inimeste jaoks ehitatud hoone on väga ilusa arhitektuuriga, sobitatud hästi ümbritsevasse keskkonda ja see toimib väga hästi ning mingusuguseid probleeme sellest ei ole tekkinud. Samas ei kuulu see hoone riiklikule firmale. Hoolekandeteenuste poolt välja pakutud ühiste kavatsuste protokollile Tõrva linna esindajad aga alla ei kirjutanud. Erika Sari sõnul tuli Tartu linnas ilmsiks õpetlik juhtum sellest, kuidas inimesed ostsid ühte kallisse majja korterid, võttes seejuures pangalaenu. Hiljem selgus, et samasse majja oli ostetud korterid ka erihoolekannet vajavatele inimestele, kelle hulgas oli nii ahelsuitsetajaid kui teisi problemaatilisi tegelasi.
Põltsamaalased on harjunud
Põltsamaa linnavolikogu aseesimees ja SOS Eesti Lasteküla tegevjuht Margus Oro lausus, et enne kui mingit hoonet hoolekandeteenuse ostutamiseks kuhugi rajada saab, peab see koht saama sihtotstarbe. Kui mingi äripind muudetakse sotsiaalpinnaks, siis selle kohta tuleb saada toetus kohalikult volikogult. Margus Oro kinnitusel nii lihtsalt neid probleeme ei lahendata, et ostetakse suvaliselt kokku kinnisvara ja asustatakse hoolekandeteenust vajavad inimesed sinna ümber. Oro sõnul näeme me iga päev enda ümber paarikümmet Võisiku Kodu klienti ja tegelikult oleme nende inimestega linnapildis harjunud. Ühiste kavatsuste protokoll aga annab Oro sõnul kohalikule omavalitsusele kindluse selle kohta, et kogu informatsioon, mis on kohalike omavalitsuste esindajatel vajalik, ka tõepoolest kohalike otsustajateni jõuab.
Põltsamaa linnavolikogu esimees Andres Vään tõdes, et seoses Võisiku Kodu lähedusega on põltsamaalased erivajadustega inimestega harjunud. Teisalt saaks uues hoolekandeasutuses vähemalt osa Võisikult töö kaotavatest inimestest endale uue töökoha. Vääni sõnul ohustavad Põltsamaa linnaruumi hoopis teistsugused inimesed, mitte Võisiku Kodu kliendid. Linnavolikogu esimees kutsus volikogu liikmeid näitama selles küsimuses üles mõisvat meelt ning koostöötahet.
TOOMAS REINPÕLD
