Möödunud nädalal räägiti Vägaris Baltania OÜ poolt külla kavandatavast torrefitseeritud puidu tehasest ning selle mõjudest. Piirkonda planeeritava investeeringu suuruseks on ettevõtja kinnitusel rohkem kui 50 miljoni eurot, aastas kuni 170 tuhat tonni biosütt tootva tehases saaks tööd vähemalt kolmkümmend inimest.
Algselt kavandas Baltania OÜ torrefitseeritud puidu tehase ehitamist Lääne-Virumaale Rakkesse, kuid sealne krunt osutus neile ebasobivaks. “Kinnistu asus sealse lubjatehase kõrval ning elumajade lähedal,” lausus Baltania esindaja Jüri Roos. “Sellele vaatamata ütlesid Rakke inimesed meile, et tulge siia, meil on neid töökohti vaja ning nad teavad, et võrreldes lubjatehasega see tehas ei haiseks ega müriseks. Oleksime ka sinna jäänud, kuid selgus, et kinnistul asus kunagi prügila ning keegi ei tahtnud võtta vastutust selle eest, mis sealt võiks välja tulla. Tänaseks on need probleemid küll klaaritud, kuid Rakkesse tagasi me enam ei lähe.”
Määravaks sai lähedal asuv alajaam
Tehase uueks võimalikuks asukohaks valiti Jõgevamaal Pajusi vallas asuv Vägari küla. Tänaseks on Vägaris soetatud kaks Rassi teel asuvat kinnistut ning läbirääkimised käivad veel kahe kinnistu ostmiseks. Jüri Roosi kinnitusel sai asukoha valikul määravaks lähedal asuv alajaam.
“Meile meeldib siin väga mitmel põhjusel ning üheks oluliseks põhjuseks on just siinne alajaam,” ütles Jüri Roos. “Tahaksime toimetama asuda neljal katastriüksusel, maadel, mida on umbes kakskümmend hektarit. Võiksime ära mahtuda ka juba olemas olevatele katastriüksustele, kuid me sooviksime puidu ladustamiseks rajada hästi suure laopinna. Projektil võimaldab majanduslikult edukas olla vaid looduslikult kuivanud palkide kasutamine. Kui kõike tuleks kunstlikult kuivatada, siis see enam nii ei oleks.”
Vägari piirkonda plaanitava investeeringu suuruseks on umbes 50 miljonit eurot. “Mulle meeldib öelda, et 800 miljonit Eesti krooni,” ütles Jüri Roos. “Projekt on kallis, palju kulutusi on juba tehtud ning pooleli see kindlasti ei jää. Rahastajate leidmine on muidugi alati probleem, aga oleme nüüdseks selleski osas lõppfaasi jõudnud, detailide ja tingimuste täpsustamine käib kolme-nelja erineva finantseerijaga.”
Tööd saab kohapeal 30-40 inimest
Jüri Roosi kinnitusel saaks Vägaris asuvas tehases tööd kolmkümmend kuni nelikümmend inimest. “Nende hulgas on tehase operaatorid, turvatöötajad, tõstukijuhid, hooldustöötajad,” lausus projekti eestvedaja. “Eelarvesse oleme planeerinud konkurentsivõimelised palgad. Kui juurde lisada ka autojuhid ja metsamehed, kes seoses tehasega tööd saavad, siis teenib sellest projektist tulu vähemalt veerand tuhat inimest.”
Vägarisse planeeritav tehas on ette nähtud torrefitseeritud puidu ehk biosöe tootmiseks, kasutusele võetakse USA firma DSI tehnoloogia. “Tegemist on üsna tuntud ja usaldusväärse ettevõttega,” rääkis Jüri Roos. “Firma käes on 70-80 protsenti Põhja-Ameerika vastavast turust, puidukuivateid on nad tootnud juba kolmkümmend aastat ning käesolevaks ajaks on välja arendatud ka torrefitseerimisreaktori tehnoloogia.”
Torrefitseerimise käigus kuumutatakse puitu hapnikuvabas keskkonnas 250-300 kraadi juures. “Selle tagajärjel vabanevad puidust mõned väheväärtuslikud komponendid, mis ei kujuta energeetilist ega muud väärtust,” selgitas Jüri Roos. “Seetõttu muutub puit oluliselt energiatihedamaks, mis tähendab seda, et ta on transpordil oluliselt väiksema mahuga kui näiteks valge pellet, puiduhake või halupuu.”
Kuumuse toimel kaob puidu kiuline struktuur ning tekkiv mass sarnaneb söele. “Tehnoloogiat tuntakse umbes 10-12 aastat, kuid tehaseid maailmas praegu väga palju ei ole,” lausus Roos. “Sellise tehnoloogiaga ning sellises tootmismahus oleks Vägari tehas praegu maailmas kolmas.”
Torrefitseerimise asemel võib Jüri Roosi sõnul protsessi nimetada ka röstimiseks. “Kõik, kes hommikul kohvi jõid, on torrefitseerimisega juba kokku puutunud,” selgitas ta. “Kohviubade röstimine ja puidu torrefitseerimine on mehaaniliselt, keemiliselt ja bioloogiliselt samad protsessid.”
Toodang läheb Eestist välja
Tehase aastaseks toodangumahuks on planeeritud 160-170 tuhat tonni, kogu toodang realiseeritaks väljaspool Eestit. Musta pelletit saab toorainena kasutada energeetikas ja keemiatööstuses, viimasel juhul asendaks see sütt ja maagaasi.
“Praegu ei ole toodangul Eestis mingit kohta, sest siin ei ole sellest mõistlik energiat toota ning keemiatööstust siin lihtsalt ei ole,” ütles Jüri Roos. “Pigem on meie esimesteks klientideks Helsingi linna kütvad elektri ja soojuse koostootmisjaamad.”
Baltania soovib Vägaris tööstuslikku tootmist alustada ülejärgmise aasta esimeses pooles. “Meie võimalikud kliendid soovivad, et toodang tuleks 2018. aasta esimesel poolaastal,” lausus Roos. “See on ka reaalne, kui järgmise aasta suvel saaksime ehitusega alustada. 2017. aasta lõpuks peab suurem osa töid olema tehtud, 2018. aasta algul toimuks proovitootmine ning teises kvartalis võiks alata tööstuslik toomine.”
Jüri Roosi sõnul kaasnevad tehase rajamisega ka mõjud, mis tulenevad selle tehnilisest iseloomust. “Tegemist on suure tootmisega ning sellel on kahtlemata mõjud,” lausus ta. “Me usume, et oskame neid mõjusid kaardistada. Tehnoloogiavalikute juures on kõike juba arvestatud, projekteerimise ja ehitamise käigus tuleb aga kindlasti esilekerkivate asjadega tegelda.”
Müratõkkeks ehitatakse barjäärid
Ettevõtjad loodavad kindlasti lahendada võimaliku müraprobleemi. “Kavatseme suurema osa pinnast ära koorida ning ehitada mullavallidest mürabarjäärid,” selgitas Jüri Roos. “Vajadusel teeme mullavallidele ka eraldi müratõkkeseinad, loodetavasti toimivad mürabarjääridena ka ladustatavad palgihunnikud.”
Lahendamist vajab transpordikorraldus, tähendaks ju poole miljoni tonni puitmaterjali aastane sissevedu ning ligi kahesaja tuhande tonni valmistoodangu väljavedu tehasest suurt koormust ümbruskonna teedele. “Seda küsimust on juba vallaga arutatud ning tegeleme sellega ka edaspidi,” lubas Jüri Roos.
Ettevõtja kinnitusel arvestatakse tehase planeerimisel kindlasti kohalike elanike arvamusega. “Kui me peaksime tundma, et vastuseis on väga tugev, siis me ametliku protsessiga siin edasi ei lähe ning vaatame mujal ringi. Mõned tagavaravariandid meil on, kuid meile meeldib siin ning me loodame, et suudame siin ka rahulikult koos elada. Kindlasti ei soovi me ka jõupositsioonilt edasi minna, vaid tahame kõike teha selgelt ning avalikku diskussiooni pidades.”
MATI ALEV
