Riik peab seisma hea selle eest, et inimestel oleks hea elada ilma et kohe midagi vastu saaks. See ongi riigi ülesanne. Saan aru, et haldusreformi puhul räägitakse eelkõige kulude kokkuhoidmisest. See pole ikka päris õige.
Tööpiirkonnad võivad tulevikus suure ühendvalla spetsialistidel jääda sama suured nagu RMK-l ja Eesti Postil. Tegelikult kaotasid need riigifirmad väga palju töökohti. Need ongi näited riigi juhtimiset kui äriettevõttest. Riiki aga ei saa juhtida nagu äriettevõtet.
Ettevõtjana saan aru, et kulude kokkuhoid on väga tähtis. Selles mõttes on haldusreform mõttekas. Kui mõelda teistpidi, siis valda vajavad majanduslikult vähemkindlustatud, kooliõpilased, pensionärid. Viies valla nendest sihtrühmadest kaugele, on probleeme palju.
Mõistus ütleb – reformi on vaja. Kuid kas teda on vaja nii jõuliselt? Samas näen ettevõtjana, et otsuste edasilükkamine ei vii ka kuhugi. Pigem kui tahetakse teha ja südamest, siis teeme ära.
Meil on toimiv vald olemas, viriseda pole mõtet. Kultuur toimib, sotsiaaltöö toimib, haridus toimib, bussiringid toimivad…kõik toimib, miks peab lõhkuma toimivat süsteemi?
Saan väga hästi hakkama olgu vallakeskus Palal. Lümatis, Mikitamäel või Tallinnas. Neli-viis aastat pole ma pidanud vallamajja sisse astuma, infotehnoloogia on arenenud ja saan meilitsi kõik asjad aetud. Põhilised ongi ehitusload, millega valda koorman.
Olen uuenduste poolt, mis teevad meie elu paremaks. Täna ei oska ma öelda, kas need uuendused teevad meie elu paremaks.
Maainimesena näen, kuidas on mõjunud alevitest ja külakeskustest postkontorite kadumine. See viis ilmselt päris palju inimesi ära. Küllap oli postkontoril oma roll, inimesed said seal vähemasti kokku. Kui küladest kadusid poed ja postkontorid, koondusid inimesed sinna, kus need alles jäid. Kui me praegu viime maalt ära vallad, siis koondub elu suurematest keskustest veel suurematesse. Ilmselt jääb inimestel midagi puudu ja nad liiguvad sinna, kus on veel elu.
Teeninduspunktid jäävad ka suurvalla puhul, neidki hooneid tuleb talvel kütta. Avaliku sektori teenused ei saa kuhugi kaduda, haridus ei saa kaduda, sotsiaaltöö samuti, ka kultuur. Näiteks Saare vald andis ettevõtlusele väga palju juurde tänu oma sihtasutustele ja mittetulundusühingutele. Nende omanikuks oli vald, kuid sihtasutused ja mittetulundusühingud kirjutasid projekte, et vald areneks. Edaspidi jäävad külainimeste kesksed projektikirjutamised ära. Neid projekte kirjutati ju vallast. Haldusreformiga seoses kaovad vallas paljud töökohad, kardan, et eelkõige just projektikirjutajate kohad. Sellest on väga kahju, sest maalt lahkuvad haritud ja keeli oskavad inimesed. Projektikirjutamine pole lihtne töö. Paljudes valdades on probleeme töökohtade täitmisel pädevate inimestega. Praegu pole veel probleem veel nii suur, aga varsti võib olla.
TAAVI PIRK, Pala valla ettevõtja
