Veerandsada aastat tagasi poliitikasse jõudnud Ants Veetõusme hääletas 1991 aasta 20. augustil ülemnõukogu liikmena Eesti iseseisvuse väljakuulutamise poolt. Praegu on ta presidendiks riigi taastajatest koosnevale 20.augusti klubile, millel on saanud traditsiooniks korralda kokkusaamisi Põltsamaal Sõpruse pargis.
Veetõusme kinnitusel seobki teda Jõgevamaaga kõige tugevamini Ants Paju rajatud Sõpruse park, mis on kujunenud pühaks kohaks 20. augusti klubile. “Koguneme sinna ka Eesti taasiseseisvumise 25. aastapäeval,” ütles ta.
“Me soovisime vaba Eestit. Oleme väga palju saavutanud ja võime oma riigiga rahul olla. Kuulumine Euroopa Liitu ja NATO-sse on geopoliitiliselt igati vajalik, sest Eesti peab tegema valiku. Vastasel juhul, sarnaselt 1939. aastaga, lepivad suurriigid ise kokku, kelle sõbrad me olema peame,” arutles Veetõusme.
Üks Eestimaa elujõuga seonduvaid muresid on mehe sõnul asjaolu, et eluraskustesse sattunud inimesed otsivad sageli abi alkoholist. “Samas on rõõm tõdeda, et perekondlikel sündmustel ja muudelgi kokkusaamistel tarbitakse alkoholi varasemaga võrreldes vähem. Olen juba aastaid karsklane, tervituspokaalidesse panen morssi või mineraalvett. Eriti pidulikeks juhtudeks on mul kodus varuks alkoholivaba šampanja või vein,” ütles ta.
Eesti ajalukku on Veetõusme end jäädvustanud Tartu Kommertspanga asutajana ning Tartu raha kehtimahakkamise initsiaatorina.
Ants Veetõusme sõnul tugevnes pärast Moskvas peetud tagurlikku riigipöördekatset soov kuulutada välja Eesti iseseisvus. “Oldi arvamusel, et seda tuleb teha kohe, sest vastasel juhul ei pruugi idee teostuda kunagi. Omajagu aega võttis läbirääkimine erinevate poliitiliste jõududega ja kaalumine, kuidas poliitilist otsust sõnades väljendada. Selge oli see, et Eesti iseseisvumist ei poolda Nõukogude impeeriumimeelsed ülemnõukogu saadikud. Leidus aga ka eestimeelseid poliitikuid, kes pidasid ebaõigeks iseseisvuse taassündi läbi ülemnõukogu. Otsuse väljakuulutamisele aitas suuresti kaasa ülemnõukogu juhataja Ülo Nugise järjekindlus ja autoriteet.”
Veetõusme rääkis, et augustiputši päevil Eestisse tulnud Nõukogude sõjaväelastega ta vahetult kokku ei puutunud, sest oli suure osa ajast ülemnõukogu ruumides Toompeal. Ülemnõukogusse valiti Veetõusme Rahvarinde kandidaadina. Majanduskomisjoni esimehena tuli tegeleda ka mitmete eelnõude ettevalmistamisega. Nende vastuvõtmine plaaniti samuti 20. augustiks, sest pöördelised sündmused polnud ju ette teada.
“Üldine õhustik oli aga ärev ja hirmutekitav. Majanaabrid Tartumaal Äksis lubasid meie tütre ohutusse kohta viia. Ülemnõukogus pidasime reaalseks, et putši õnnestumise korral ootavad pooli saadikuid karmid repressioonid. Ülo Nugis soovitas ööbida mitte tavalises majutuspaigas Kungla hotellis vaid võimalikult erinevates kohtades. Nii olnuks vanameelsetel riigipöörajatel keeruline korraga kõiki eestimeelseid saadikuid arreteerida.”
Veetõusme rääkis, et tema onu, kes elas Tormas, ütles , et tema ennast teist korda Siberisse saata ei lase ja lubas uute küüditajate tulekul haarata jahipüssi. “Tema abikaasa seevastu pakkis valmis õmblusmasina, et see “külmale maale” kaasa võtta ja nii perele leiba teenima hakata. Kriisiolukordades mõtlevad naised sageli ratsionaalsemalt,” tõdes ta.
“Keelatud” saated
Siberis möödusid Ants Veetõusme lapsepõlve esimesed aastad. Koos emaga saadeti ta sinna kümnepäevase poisina. Tagasitulekuks avanes võimalus 1954. “Ega ma oma elu varasematel aastatel omaaegsest Eesti iseseisvusest eriti midagi ei teadnud, sest perekonnas polnud sellest tavaks rääkida. Koolipoisina kuulasin huviga nõukogude võimu ja sotsialismileeri suhtes kriitilisi raadiosaateid, Ameerika Häält, Vaba Euroopat. Eriti hea oli kuulata venekeelseid saateid, sest neid segati vähem kui eestikeelseid. Nii sain teada hoopis teistsugusest ajaloo- ja poliitikakäsitlusest kui toonane riigikord ja ideoloogia õigeks pidasid.”
Võimekas vehkleja
Kooliaastatel Haapsalus harrastas Ants vehklemist. “Treeneriks oli Leili Jostmann. Samas linnas tegutsenud legendaarne vehklemistreener Endel Nelis oli koolis kehalise kasvatuse õpetajaks. Ta korraldas koos oma abikaasaga ka tantsukursuseid ning õpetas lastele ja noortele kombekat, etiketikohast käitumist. Nii kuulsime temalt ka lauakommetest, mida nõukogude oludes lastele kuigi palju ei selgitatud,” rääkis Veetõusme. Ta on pälvinud vehklemises Eesti meistritiitli ja Tartu võistkonna kooseisus võistkondliku hõbemedali.
“Spordil on rahvusliku eneseteadvuse tekkimisel ja tugevnemisel väga oluline osa. Kui meie sportlased võitsid medaleid ja karikaid Nõukogude Liidu lipu all, räägiti sellest ikka kui Eesti sportlaste saavutusest. Näiteks südames peeti Ants Antsonit ikka Eesti, mitte nõukogude sportlaseks.”
Asutas ja likvideeris
Poliitikasse tuli Ants Veetõusme laulva revolutsiooni ajal. Huvi ühiskonnaelu vastu tekkis tal majandus-ja rahandusalal töötades. Veetõusme oli Tartu Kommertspanga üks loojaid. Olari Taal on avaldanud arvamust, et see pank loodigi tänu temale.
“Tartu Kommertspanga loomiseks tekkis idee perestroika ajal. Käisime koos toonase Tartu linnapea Toomas Mendelsoniga Moskvas ideele heakskiitu saamas. Kommertspanga loomisele aitasid kaasa mitmed selleaegsed Tartu ettevõtete juhid. Kui kommertspank kriisiolukorda sattus, hakati asju minu kaela veeretama. Tegelikult algasid probleemid siis, kui olin panga tegevjuhtimiselt juba eemal. Usutavasti olen üks väheseid inimesi, kellel tuli enda loodud pank ka likvideerida. Sellele otsusele pidin alla kirjutama Eesti Panga nõukogu esimehena. Tegin seda südamevaluga.”
Tartus oma raha
Üheksakümnendate aastate algul kui Ants Veetõusme Tartu linnapeana töötas, lasti selles linnas käibele oma raha. “Rahareformi eel puudus pankades sularaha, sest keskpank ei toonud seda juurde. Nii otsustasime kasutusele võtta tšekid, mille eest sai maksta linna kaubandussüsteemi poodides. Erakauplusi oli tal ajal veel vähe.
Tartu raha kujunes sama tugevaks kui Soome mark ja linn teenis nii kasumit. Paljud huvitusid sellest ka kui suveniirrahast.”
Veetõusme linnapea-aastatel pidasid tartlased koostööalaseid läbirääkimisi Priit Saksingu juhitud Jõgeva maavalitsusega. “Üheks eesmärgiks oli leida võimalused Jõgevamaa ettevõtjatele oma toodete turustamiseks Tartus. Et nii linnas kui ka maakonnas juhtkonnad peatselt vahetusid, plaanidest kaugemale ei jõutud.”
Ants Veetõusme elukäik
*Sündis 1949. aasta 3 mail Tallinnas
*1949. aasta suvel küüditati imikuna koos emaga Siberisse
*Tagasi Eestisse tuldi 1954
*Haapsalu I keskkool (lõpetas 1968)
*Lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli majandusteaduskonna rahanduse ja krediidi ala 1972
*1989-1990 Tartu Kommertspanga juhatuse esimees
*1990-1992 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu majandus-ja eelarvekomisjoni esimees
*1991-1993 Tartu linnapea
*1997 1999 Tartu Arenduskeskuse tegevdirektor ja nõukogu esimees
*2001-2005 Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse esimees
*1991-1992 Eesti Panga nõukogu esimees
*1992-1993 Eesti Panga nõukogu liige
*1992-2004 Eesti Vehklemisliidu president
*Alates 2005 Eesti Akadeemilise Spordiliidu president ja juhatuse esimees
*2002 Riigivapi IV klassi teenetemärk
*2006 Riigivapi III klassi teenetemärk
*20. augusti klubi president.
Aitab Sõpruse parki korras hoida
Sõpruse pargi eest hoolitsev põltsamaalane Tiit Kulu peab koostööd Ants Veetõusmega soojaks ja sõbralikuks. “Sündmused Sõpruse pargis on ladusalt teoks saanud suuresti tema hoolival suhtumisel ja kaasabil. Veetõusme peab väga oluliseks Ants Paju rajatud pargi korrashoidmist ja arendamist. Sel eesmärgil võib temalt alati nõu küsida ja loota ka toetusele.
2006. aastal istutati Sõpruse parki kuuskümmend üheksa puud, pidades silmas kuutkümmet üheksat rahvaesindajat, kes kuulutasid välja Eesti taasiseseisvuse. Nüüd on alustatud nende puude äramärkimist graniittähistega ‒ idee üheks teostajaks ikka Veetõusme. Tänuväärset tööd on Ants Veetõusme teinud ka Eesti Vabariigi taassündi käsitlevate raamatute koostamisel.”
JAAN LUKAS
