Eesti lapsevanema olukord tööturul

Eestis on aastas tööturult eemal umbes 6000 vanemat, kelle peres kasvab alla kaheksa-aastaseid lapsi. Neist 91 protsenti on naised, mis tähendab, et suuremat osa hoolduskoormusest kannavad just nemad. Pilt lapsevanemate olukorrast tööturul on oluline stardipaik vanemapuhkuste süsteemi hindamiseks.

Alaealiste lastega naised osalevad tööturul vähem kui nende lasteta sookaaslased. Kui vähemalt ühe alla kuueaastase lapsega 20-49-aastastest isadest töötas mullu 93,5 protsenti, siis sama sihtrühma naistest töötas 59,3 protsendi. Alla kolmeaastaste laste olemasolu puhul oli hõivelõhe veelgi suurem: meestest töötas 93,9 protsenti ja naistest 31,2 protsenti. Vahe nende meeste ja naiste hõives, kel lapsi veel pole, oli vaid 4,3 protsendipunkti.

Erineva osaluse tööelus tingib suur lõhe 0-2-aastaste lastega ja 0-2-aastaste lasteta naiste tööhõive võrdluses. Meeste puhul omab laste olemasolu vastupidist mõju – alaealiste lastega meeste tööhõives osalemine on oluliselt kõrgem kui samas vanuses lasteta meestel. Just väikeste lastega isade suurem osalus tööturul võib tuleneda vajadusest suurema sissetuleku järgele, aga ka sellest, et väikelaste kasvatamise periood langeb tihti kokku ajaga, mil inimesed panustavad intensiivselt oma karjääri.

Paindlikku tööd kasutatakse vähe

Eesti väikelastega vanemate tööhõivet iseloomustab ka vähene paindlike töövormide kasutamine. Kui kogu rahvastikus pole osaajaga töötamine Eestis populaarne (2015.a kokku 9,5 protsenti tööealisest elanikkonnast), siis kõige vähem levinud on see aktiivses lastekasvatamise eas (vanuses 25-49), kus seda võimalust kasutas vaid 3,6 protsenti meestest ja 11,9 protsenti naistest.

Kui meeste osaajaga töötamise populaarsust alaealiste laste olemasolu oluliselt ei mõjuta, siis lasteta ja lastega naiste puhul on erinevus märgatav. Lasteta 25-49-aastastest naistest töötas mullu osaajaga kaheksa protsenti ning vähemalt ühe alaealise lapsega naistest 15 protsenti. Laste vanuse järgi eristusid teistest need naised, kelle leibkonnas oli alla kolmeaastane laps: nii väikeste laste kõrvalt töötavatest naistest töötas osaajaga ligi kolmandik.

Palgatase ja töökorraldus kitsaskohaks

Paljudel juhtudel ei võimalda osaajaga töötamine sissetulekut, mis oleks pere toimetulekuks vajalik. Nii on osaajaga töötamine levinum vanades Euroopa Liidu riikides, kus on üldiselt kõrgemad palgad ning ka osaajaga töötades on võimalik majanduslikult hästi toime tulla. Madalama palgatasemega riikides võib osaajaga töötamine aga märkimisväärselt suurendada inimese vaesusriski.

Kui lapsevanem siiski osalist tööaega eelistaks, on olukordi, kus tööandja ei saa seda võimaldada. 2015. aastal tööandjate seas läbi viidud uuringust selgus, et osalise tööajaga töötamise võimaldamist takistab eelkõige töökorraldus (79 protsenti osalise tööajaga töötamist mittevõimaldavatest tööandjatest), kuid põhjusena toodi ka sotsiaalmaksupoliitikat (kolm protsenti) ning osaajaga töötamisega kaasnevat suuremat administratiivset koormust (seitse protsenti).

Nii osalist tööaega kui kaugtöö tegemist on uuringus osalenud ettevõtted võimaldanud eelkõige naistele. Rohkem kui igas teises organisatsioonis (53 protsenti), kus töötab naisi, teevad naised vajadusel aeg-ajalt kaugtööd. Meeste puhul on sama näitaja 44 protsenti. Kaugtöö tegemise võimalust kasutavaid mehi ja naisi on sagedamini suurtes, üle 250 töötajaga organisatsioonides ning riigisektoris.

Enamik eelistab palgatööd

Enamik aktiivses lastekasvatamise vanuses meestest ja naistest töötab palgatöötajatena, mittepalgaliste töötajate osakaal kõikidest töötajatest on üheksa protsenti. Seejuures on mittepalgaline töövorm meeste seas (11 protsenti) rohkem levinud kui naiste seas (seitse protsenti).

Palgatöötajatest töötab enamik 20-49-aastastest naistest ja meestest töölepingu alusel (365100 ehk 95 protsenti palgatöötajatest). Avaliku teenistuse seaduse või teenistuslepingu alusel töötas mullu 6300 meest ja 6600 naist ning muu võlaõigusliku lepingu alusel 1100 meest ja 1800 naist. Meeste seas eristusid veel need, kes töötavad suulise kokkuleppe alusel (1300 meest).

Analüüs lapsevanemate olukorrast Eesti tööjõuturul on üks oluline samm tulevaste sammude planeerimisel. Olulised küsimused on, kuidas soodustada järjest enam töö- ja pereelu sünergiat ning kuidas kaasaegsete perepoliitiliste meetmetega kindlustada Eesti rahva püsimajäämine.

See kirjatükk on ilmunud sotsiaalministeeriumi ajaveebis

HANNA VSEVIOV, sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja

blog comments powered by Disqus