18. juulist 5. augustini askeldavad Tallinna õpilasmaleva noored Kuremaal Endel Söödi Tammeka talus. Noored korjavad vaarikaid ja maasikaid, rohivad ning aitavad talutöödes.
„Suvi käes ja linnast tahan ära sõita ma, tahaks sinna, kus on maasikad, pikad põllud. Vaod metsa taha jooksevad.“ Need maleva laulu „Maasika Klaarika“ sõnad sobivad suurepäraselt noorte pealinlaste malevaelu Kuremaal kirjeldama. Muide, just see lugu ka üks põhilisi, mida noored vagude vahel töörütmis lõõritavad. Malevlane Karina lisas, et põllul kõlavad sageli malevalaulud ja õhtudki mööduvad muusika rütmis. Gertrud mängib kitarri ja kõik laulavad. Läbi laulude ja ühistegevuste saadaksegi sõpradeks. Malevlastel on hea meel saada suvel linnast maale – seal tööd teha, raha teenida ning uusi sõpru leida.
Tänavune soe kevad ja varajane suvi mängis vingerpussi. Marjad said varem valmis. Näiteks juba pärast jaanipäeva Ahja rühmaga maasikaid korjanud rühmajuht Kristel rääkis, et marjade kõrghooaeg oli juba siis lõppemas. Ka Kuremaal nädala jagu vaarikaid korjanud noored rääkisid, et hetkel on küpsed vaarikad otsas. Malevlane Risto sõnas, et nad tegid vaarikapõllul päris puhta töö. Vartel on näha veel rohelisi marju, mille valmimist tuleb oodata. Seni saab töötada aga maasikapõldudel ning teha tunnitööd, rohida ning askeldada talu ümbruses. Malevlaste sõnul on kõige tasuvam tunnitöö. Marju korjates mängivad rolli nii saagikus kui väledad näpud. Kui mari on valmis ning põld punetab, saab sõrmedele valu andes põllult kenad kogused. Vaarika kilo maksab euro ning maasika kilo viiskümmend senti ning muude talutööde eest saab kaks eurot ja viiskümmend neli senti tunnis. Malevlaste sõnul eelistavad nad tunnitööd, sest siis on teenistus suurem. Endel Söödi Tammeka talu on kindel malevapartner, kes on pikki aastaid noori oma talus võõrustanud ja neile töökohta pakkunud. Malevlane Risto on Kuremaa rühmas juba teist aastat. Noormees selgitas, et Kuremaa on kindel koht, kuhu tulla ning tööd jagub alati.
Innukalt põllule
Tammeka talus töötab tosin noort ja kaks rühmajuhti, Triin ja Kristel. Kuuetunnised tööpäevad algavad hommikul kell pool üheksa ja lõppevad päeval poole kolme ajal. Siis on aega puhkuseks ning õhtu on mängude ning malevalaulude päralt. Kuremaa malevarühmas töötav Gertrud räägib, et maatöö on raske, kuid põllule minnakse ikka hasardiga. „Alguses on küll raske, aga kui käed tööle panna, siis ei saa lõpuks enam pidama,“ märkis ta. Töö on füüsiline, tuleb trotsida kuuma päikest ja tülikaid putukaid. Lämbe ilmaga on raske tööd teha. Indu lisab mõnus seltskond, kellega koos läheb marjade noppimine lennates. Noored on välja mõelnud ka energiahüüu „Kuremaa“. „Kui hüüame Kuree-eee-eee-maaaa, siis tuleb energia tagasi. Tunneme, et oleme üks grupp ja saame hakkama,“ selgitas Kuremaa rühmaliige Karina. Lihtne hüüd sobib hästi põllule, annab uut südikust ning ei sega töörütmi. Kareni sõnul aitab temal töös püsida muusika. Tüdruk paneb klapid kõrva ning siis on ainult tema ja marjad, siis ongi vagu märkamatult lõppu jõudnud ning topsid täis. Malevlane Mairit selgitab, et põllul töötamine kasvatab iseloomu. „Kui noor inimene tööga toime tuleb, saab ta elus ka kõige muuga hakkama,“ rääkis neiu. Lisaks on malevlaste kinnitusel koos töötamine hea suhtlemisoskuste arendamiseks. „Malevas saavad kokku erinevate arvamuste ja iseloomudega noored. Oleme ninapidi koos, õpime üksteisega arvestama, suhtlema ning lõpuks moodustub üks tore kamp,“ tõi Gertrud välja lisaks töökogemusele kasulikke oskusi, mida noor malevas omandab.
Värske õhk teeb ilusaks
Malevas teenitud raha panevad noored enamasti kõrvale suurem summa kogumiseks. Teenitud summast olulisemaks peavad malevlased aga töökogemust. Malevlane Helene töötas mullu Pärnus kaupluses, sel aastal soovis neiu ka maal töötamise kogemust. „Tahan teha neid töid, mida ma varem proovinud ei ole. Iga töö on omamoodi tore ning õpetlik,“ julgustas tüdruk ka teisi noori malevasse tulema ning tegema võimalikult mitmekülgseid töid enda arendamiseks. „Põllul suhtleme omavahel, aga poes üksteist ei näe,“ tõi Helene välja põhilised erinevused kahe töökoha vahel. Eelmisel aastal oli Gertrud Ahja rühmas, siis korjas ta samuti vaarikaid ning tegi tunnitöid, elas talumajas ning õppis koos malevlastega, kuidas maal hakkama saada. „Malevas avardub justkui kolmas silm, õpid uute inimestega suhtlema ja läbi saama ning meeskonnaga töötama,“ sõnas Karen. Tüdruk selgitas, et maal muutuvad linnas tavalisena tundunud tegemised tähtsusetuks. „Linnas teevad tüdrukud endale ikka meiki. Kuid malevas ärkad üles paar minutit enne sööki ja näed, et see polegi oluline,“ muigas neiu ja lisas, et töö ja värske õhk teevad niigi ilusaks. Malevlase Risto kinnitusel on hea linnakärast eemale tulla. Mairit lisas, et töö kasvatab noores tahtejõudu ja aitab inimeseks sirguda.
MARGE TASUR
