Brexitiga võiks hirmutada halbu lapsi, kes vanemate sõna ei kuula. Midagi drastilist pole juhtunud. Juhtus see, mis pidi juhtuma ‒ mittesobilikud ühendused kuluvad, lootustele rajatud ideaalid haihtuvad.
Brittide EList distantseerumise otsuse kritiseerijatest pole puudust. Muudatustesse panuustajate sirgeseljalisust ja Brexitit tuleks aga kiita. Tulemusega pole vaja inimesi hirmutada.
Globaalses pildis pole mingit vahet, kes Euroopa Liitu kuuluvad. Olenemata brittide lahkumisest jätkavad ettevõtted oma tegevust. Jätkub kaupade ja teenuste müük. Börsil noteeritavad aktsiad ja valuutad võivad küll tõmmelda, kui see meie jõukust ei mõjuta. Tegemist on spekulatiivse tulemiga, mis tavakodanikule leiva peale võid ei too. Sisemajanduse kogutoodangu kasv pole majanduskasv ‒ seda tuleb hakata mõistma. Rahatrükkimsega jõukuse kasvatamine on enese petmine. Sellega kasvatab küll sisemajanduse kogutoodangu näitajat, kuid jõukamaks see meid ei tee. EL kasvatab kulutusi bürokraatiale, see aga takistab ühiskondade elukeskkondade parandamist. Ristmike ehitamisega ja üksikute projektide rahastamisega kaugele ei jõua.
EUGEN VEGES
