Välisminister Marina Kaljurand oli esmaspäeval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu korralisel istungil. Seoses sündmustega Nice´is ja Türgis muutus kokkusaamise päevakord. Teisipäeval külastas ta Jõgevamaad. Marina Kaljuranna sõnum on, et me peame edasi elama sellist elu nagu oleme endale valinud, mitte kapselduma ja olema hirmul.
Nice´is on hukkunud kaks Eesti kodanikku. Need on esimesed Eesti terroriohvrid. Pole olemas kindlat retsepti, kuidas terroriste ära tunda…
Esmaspäeva õhtul kinnitasid Prantsuse ametivõimud, et terrorirünnaku ohvrite seas oli ka kaks Eesti kodanikku, kes hukkusid. Täna on teada, et kaks kodanikku on haiglaravil ja üks Eesti elanik, kes on küll Venemaa kodanik, on samuti haiglaravil. Täna (teisipäev – toim.) on Eestile üks kurvemaid päevi. Terrorism on meie ümber olnud, kuid terrorism pole kunagi puudutanud meid kõiki nii vahetult…
Mida me saaksime koos turvalisuse tagamiseks ära teha?
Mure, mis on Eesti inimestel turvalisuse pärast, on kõikidel Euroopa inimestel. Terrorismi vastu ei saa üks inimene ega üks riik, seda saab ainult koos oma tööd koordineerides, infot vahetades, koostööd tehes.
Eesti osaleb terrorismivastases võitluses, me oleme ka Daeshi vastase koalitsiooni liige, oleme panustanud laskemoonaga. Viimane otsus on aidata koolitada Iraagi sõjaväejõude.
Me ei tohi lasta terrorismil võita. Terrorism ei tohi muuta meie elu. Jah, me peame olema ettevaatlikud, peame vaatama, kuhume sõidame. Kutsun üles kõiki inimesi vaatama reisihoiatusi, mitte minema avalikesse kohtadesse, kui kohalikud võimud paluvad sinna mitte minna. Me peame edasi elama sellist elu nagu me oleme endale valinud. Terroristide eesmärk on, et me kardaksime, et me oleksime hirmul, kapselduksime ning ei suhtleks.
Poliitiline olukord Türgis on murettekitav. Euroopa Liit on Türgi puhul ikka korralikult n-ö kahvlisse võetud, sest koostööst keeldumise puhul on meil uuesti väga tõsine rändekriis. Mida eilsel kokkusaamisel Türgis toimuvast räägiti? Milline on Euroopa Liidu seisukoht?
Türgi kohta võeti vastu nõukogu järeldused ehk tegemist on Euroopa Liidu põhimõtetega suhtlemisel Türgiga. Olulisem on, et avaldati solidaarsust Türgi põhiseaduslikele institutsioonidele ja mõisteti hukka riigipöördekatse. Samas öeldi, et Euroopa Liit jälgib väga tähelepanelikult, kuidas hakkab Türgis toimuma õigusemõistmine, kuidas käsitletakse tuhandete vahistatute süüasju. Vahistatute seas ligi tuhat kohtunikku. Loomulikult tekitab see küsimusi. Küsimusi tekitab ka viimastel päevadel kõlanud üleskutse taastada Türgis surmanuhtlus. See on täiesti põhimõtteline küsimus. Euroopa Liit on väga konkreetselt ja selgelt välja öelnud, et mitte ükski riik, kus on surmanuhtlus, ei saa olla Euroopa Liidu liikmesriik ega ka kandidaatriik. Türgile said need sõnumid väga selgelt välja öeldud. Mis saama hakkab, sõltub Türgist. Kui ma rääkisin paar päeva tagasi Türgi välisministriga, siis ta kinnitas, et Türgi täidab kõiki neid kohustusi, mis on võetud Euroopa Liidu ees. Ta kinnitas, et Türgi on jätkuvalt huvitatud viisavabadusest ning kavatseb täita kõiki tingimusi, mis on selle saamiseks vajalikud. Kas see tegelikkuses ka selliselt hakkab toimuma, näeme lähiajal.
Mida Eesti veel täiendavalt teha saab?
Eesti on praegu Euroopa Nõukogu eesistujariik. Euroopa Nõukogus töötab töörühm, mis analüüsib Türgi seadusandlust, teeb koostööd Türgi justiitsministeeriumiga. See on positiivne et türklased räägivad läbi ja on valmis kuulama ekspertide arvamusi. Ettepanekud, kuidas nad peaksid muutma oma terrorismialast seadusandlust, et kõik oleks kooskõlas inimõigustega, esitati neile juulis. Praegu dialoog käib. Olukord on ärevusttekitav ja me oleme mures, mis seal toimuma hakkab.
Kuigi teeme Türgiga koostööd ei tähenda see, et me ei tohiks neid kritiseerida. Euroopa Liit ja Eesti on ka varem Türgi suhtes kriitilised olnud, see puudutab ajakirjandusvabadust, meediavabadust. Oleme välja öelnud, kui näeme, et areng ei lähe lubatud suunas. Seda kavatseme ka edaspidi teha.
Kuidas hindate võimalust, et Türgi visatakse NATO-st välja, kui riik taastab surmanuhtluse?
Surmanuhtlusest NATO ei räägi. Täna on Türgi oluline NATO liitlane. Ma ei kujuta ette, et NATO viskaks oma liitlase välja.
Organisatsioonid teevad omavahelist koostööd, siin on Euroopa Liidul ja Euroopa Nõukogul väga suur roll, et asjad nii kaugele ei jõuaks.
Kas vastab tõele, et Belgia võtab Briti ELi eesistumise üle? Kas me võime olla muretumad, et Eestil ei tule kahte eesistumisaega järjest? Või on britid tõesti nõus oma eesistumisaja veel ise ära olema?
Praegu veel lõplikku otsust ei ole, belglased on põhimõtteliselt nõus. Belgia otsus on meile muidugi kergenduseks.
Enne ei saa lõplikult midagi öelda, kui Suurbritannia on ametlikult teatanud, et nemad enam ei tee. Istusin esmaspäeval Brüsselis Suurbritannia uue välisministri Boris Johnsoni kõrval ja küsisin temalt ka eesistumise kohta. Ta vastas mulle, et see peaks lähiajal selguma.
Millised on Teie esimesed muljed uue välisministri Boris Johnsoni koostöövalmiduse kohta? Mis mulje Teil temast jäi?
Boris Johnsoni nimetamine Suurbritannia välisministriks oli ootamatu. Välisministrid on diplomaadid, nad töötavad selle nimel, et riikidevahelised suhted oleksid head. Loomulikult me suhtleme kõikide välisministritega. Tervitasime teda esimesel kohtumisel Euroopa välisasjade nõukogus. Mul oli võimalik temaga ka esmaspäeval paar lauset vahetada.
Ta rääkis seal hoopis teistsugust juttu kui kodumaal, kus ta oli Brexiti eestkõneleja. Ta ütles, et Suurbritannia loodab väga headele suhetele Euroopa Liiduga. Tema hinnangul peaks koostöö tulevikus olemas järjepidev, konstruktiivne, tihe, avatud kõigis valdkondades. Suurbritannia kavatseb ka edaspidi panustada valdkondadesse, mis on ka Euroopa Liidule olulised. Praegu on ju teistsugune aeg. Üks asi on rääkida kodus referendumi eel, teine asi valitsusvastutust kandes, olles väga olulise riigi välisminister. Tema esimene osalemine välisasjade nõukogus jättis positiivse mulje. Loodame, et see nii ka jääb.
Rääkisime ka kahepoolsetest suhetest. Eesti loodab, et meie suhted Suurbritanniaga jäävad sama konstruktiivseteks ja headeks nagu nad on praegu. Suurbritannia on meie jaoks liitlane ja partner nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool liitu. Ta oli minuga nõus.
Nädalavahetusel tekkis veel üks pingekolle Jerevanis. Kas Eestil on võimalik rohkem endisi liiduvabariike aidata? Mis saab Euroopa Liidu idapartnerlusest? Sellest pole viimasel ajal üldse räägitud?
Idapartnerluse programm on olemas ja töötab. Kui vahel tundub, et me oleme kõikide teiste kriiside taustal idapartnerluse riigid ära unustanud, siis nii see ei ole. Välisministritega arutame regulaarselt olukorda Gruusias, Ukrainas, Moldovas, Armeenias, Aserbaidžaanis, Valgevenes.
Mida me saaksime teha, sõltub nendest riikidest, mida nemad soovivad. Gruusia, Ukraina, Moldova on öelnud, et nad soovivad väga tihedat koostööd Euroopa Liiduga, integratsiooni. Meil on nende riikidega vabakaubanduslepingud, Moldovaga on viisavabadus, praegu valmistame ette viisavabadust Gruusia ja Ukrainaga. Aserbaidžaan, Armeenia, Valgevene on teistsugused. Nemad soovivad rohkem majandusalast koostööd ega näe taolist Euroopa perspektiivi nagu Gruusia, Ukraina, Moldova. Me peame idapartnerlust kohandama igale riigile, ei saa olla üht raami, mis sobib kõigile. Me peame arvestama, mida need riigid ootavad ja kui palju me oleme valmis nendega koostööd tegema. Eesti hoiab idapartnerlust olulise teemana.
Küsis HELVE LAASIK
