Palamusel avati noortekeskus

<span lang=””> 

Palamuse vanas apteegimajas avati eile Euroopa Regionaalarengu Fondi ning haridus- ja teadusministeeriumi toetusel põhjaliku uuenduskuuri läbi teinud noortekeskus. Ruumi on noortekeskuses nüüd kolm korda rohkem ning sisekujunduses on püütud ühendada vana ja väärikas ning noortepärane.

1894. aastal Oskar Lutsu isa ehitatud, XX sajandi alguses apteegiks ümber ehitatud ja 1999. aastal arhitektuurimälestisena riikliku kaitse alla võetud hoone kuulub Palamuse vallale. Kui apteegi käsutuses olevaid ruume oli vald remontida lasknud, siis maja tervikuna kordategemiseks vallal endal jõudu ei jätkunud. Asjaolu, et samas majas hakkas mõni aasta tagasi lisaks apteegile tegutsema avatud noortekeskus, andis nüüd võimaluse taotleda hoone remondiks Sihtasutuse Innove kaudu euroraha. Vastavalt valitsuse kinnitatud Avatud noortekeskuste, teavitamis- ja nõustamiskeskuste ning huvikoolide kaasajastamise investeeringute kavale 2007-2015“ eraldati Palamuse vallavalitsusele Palamuse Avatud Noortekeskuse ruumide renoveerimiseks ja laiendamiseks Euroopa Regionaalarengu Fondist 2 959 056 krooni, millele vald pidi lisama omaosalusena 155 740 krooni ehk vaid viis protsenti projekti 3 114 796 kroonisest kogumaksumusest. Lisaks ERFile pani aga noortekeskuse laiendamisele õla alla haridus- ja teadusministeerium, kellelt saadud 243 486 krooni eest saadi teha mõned lisa-ehitustööd esimesel korrusel ning paigaldada hoovi mõisakivisillutis.

Kolme asemel kuus

Tegelikult pidi vald siiski mõnevõrra rohkem raha välja käima kui viieprotsendilise omaosaluse jagu, sest apteegi käsutuses oleva hooneosa katuse uuendamist ja maja ülevärvimist rahastajad antud projekti seisukohalt abikõlbulikuks ei pidanud. Samas oli see saadud eurorahaga võrreldes üsna väike kulutus,” ütles noortekeskuse laiendamise projektijuht, Palamuse vallavalitsuse noorsootöötaja Ellen Kliiman. Ka ehitaja, ASi Cobra Grupp jaoks kujunes ettevõtmine natuke vähem tulusaks, kui algselt kavandatud. Näiteks ühendas ehitaja omal kulul noortekeskuse küttesüsteemi aleviku keskkatlamajast tuleva magistraaltoruga: varem oli noortekeskusel kõrvalasuva lasteaiaga ühine soojatorustik, mis tähendas paraku seda, et noortekeskusesse soe hästi jõuda ei tahtnud. Valgustid tuli aga ehitajal kallimate vastu välja vahetada, sest elektrisüsteemide projektis algselt ette nähtud ei sobinud muinsuskaitse all olevasse hoonesse mitte kuidagi.”

Nõukogudeaegse läbitilkuva eterniitkatuse asemel on apteegihoonel nüüd kena punane ja vihmakindel kivikatus. Noortekeskusel on aga varasema vähem kui saja ruutmeetri asemel kasutada umbes 300 ruutmeetrit põrandapinda ning kolme toa asemel kuus tuba ja köök. Alumisel korrusel on sisse seatud arvuti- ja pingpongituba ning noortejuhi tööruum (selle olemasolu oli üks projekti rahastamise eeltingimusi!), ülemisel konverentsi-, piljardi- ja telekatuba ning köök.

Konverentsitoas saab küll vajaduse korral konverentse, seminare ja koolitusi korraldada, aga tavaolukorras hakatakse seal ilmselt rohkem õppima või kunsti- ja näputööd tegema,“ arvas Ellen Kliiman.

Kahel pool konverentsituba on katusealused ruumid, mida vanade massiivsete riiulite järgi otsustades kunagi ilmselt apteegi laoruumidena on kasutatud. Needki on nüüd korda tehtud ja kannavad ekspositsiooniruumide nime. Põnevaid nurki ja nurgataguseid ning arhailisi detaile leiab noortekeskuses ringi käies üldse päris palju. Näiteks on alles vanad vaheuksed ja nende ilu on vanade värvikihtide mahavõtmisega isegi paremini välja toodud. Alles on jäetud ka vanad kahhelahjud ja korstnajalad, mida kütmise seisukohalt enam vaja pole, küll aga ruumide ventileerimiseks.

Väärtuslik alles

Püüdsime vana väärtuslikku maksimaalselt säilitada,” ütles Ellen Kliiman. Ses osas läksid meie ja maakonna muinsuskaitseinspektori seisukohad täielikult kokku. Niipea kui mingi uus probleem tekkis — aga vana hoone puhul on kõiki probleeme projekteerimisperioodil võimatu ette näha — pidasime jälle ehitaja esindajate, muinsuskaitseinspektor Sille Raidvere, omanikujärelevalvet teostanud Toivo Peetsi ning vallavalitsuse ehitusspetsialisti Andres Haageniga nõu, kuidas edasi minna. Aega kulus, aga tulemus sai kena.”

Seda, et koostöö valla ja ehitajaga oli ladus, kinnitas ka Sille Raidvere.

“Ühed suuremad probleemid olid tuletõrjetsooni rajamine ja katuse soojustamine vana ja väärtuslikku rikkumata. Aga ühiselt suutsime neile lahenduse leida. Tänu sellisele objektile õppisid ka ehitusmehed palju uut juurde. Palamuse noored võiksid aga uhked olla, et nii väärikad ruumid nende käsutusse on antud,” ütles muinsuskaitseinspektor.

Uuenenud noortekeskuses hakkab tööle ka uus, möödunud aastal noorsootöö alal Tallinna Pedagoogilise Seminari lõpetanud noortejuht Aivi Eller. Palamuse Gümnaasiumi vilistlasena on ta kohalike olude ja osalt ka kohalike noortega tuttav ning loodab nendega hea klapi saavutada.

Kui enne remonti käis noortekeskuses iga päev 25-30 noort, siis nüüd on neid sinna rohkem oodata.

Varasemates kitsastes oludes kippus põhikooliealine lärmakam seltskond gümnaasiumiealisi  noortekeskusest välja tõrjuma,” ütles Ellen Kliiman. Nüüd jätkub siin ruumi kõigile ja ka ühe arvuti pärast pole omavahel kiskuda tarvis, sest neid on arvutitoas nüüd kolm.”

Ellen Kliimani sõnul näeks vallavalitsus meeleldi, et noortekeskust hakkaksid nüüd kasutama ka Palamuse eakad. Hommikupoolikul, kui noored koolis, võiksid nemad seal ühiselt näputööd teha, telekat või filmi vaadata, juttu ajada või koguni kooki küpsetada, õhtupoolikuti oleks siis keskus jälle noorte päralt. Ruumid tuleb ju niikuinii soojad ja puhtad hoida, miks siis mitte nende kasutusvaldkonda laiendada.

iii

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus