Haiti maavärinaga seotu demonstreerib ilmekalt paljuräägitud probleemi, et anonüümsed netikommentaarid ei esinda rahva arvamust. Tarvitses vaid mõnel ajakirjanikul avaldada nördimust õelate kommentaaride aadressil, mille järgi ei saaks Eesti kuidagi Haitile abi anda, sest me olla ikka ise nii vaesed, pealegi veel masu aeg ka, kui omakorda said nood ajakirjanikud kaela õelustelaine.
Olgu siinkohal välja toodud kolm tüüpilist netkommentaari üleskutse peale annetada Haiti maavärina ohvrite heaks:
– “Ja tõesti ma ei kujuta ette Eesti kodu, kus töötu üksikvanem teatab lastele, et paar päeva tõmmake kõhud koomale, sest annetan 200 krooni Punase Risti kaudu Haitile…”
– “Ja kui välisminister jagab miljoneid Haiti abistamiseks (olen selle poolt), on see ka vaestelt võetud raha.”
– “Tunnistan ausalt, ma olen keskmiselt teeniv inimene. Mul on katus pea kohal ja toit laual. Aga mina ka ei anneta. Sest ka meie peres on töötu ja olen praktiliselt hetkel ainus pere ülalpidaja.”
Võiks ju arvata nüüd, et Eesti rahvas on tige ja kibestunud, eriti võiksid seda arvata need, kes on pidanud anonüümseid netikommentaare tõe ainsaks kriteeriumiks.
Neid netikommentaare seedides vaatasin ühel õhtul Euronewsi, kus räägiti sellest, kuidas Palestiina lapsed kogusid nukke ja muid mänguasju Haitile. Olles oma silmaga Palestiina lapsi näinud, võin öelda, et nendele ilmselt meeldiks väga Eestis vaene olla.
Lisaks veel statistikat: 2008. aastal oli Palestiina sisemajanduse kogutoodang (
Ent tegelikult ei ole Eesti inimesed nii tigedad, kui võiks arvata netikommentaaride põhjal – tänase seisuga olid nad annetanud Haiti heaks üle poole miljoni krooni. Ametlik Eesti on andnud ligi neli miljonit krooni.
Eesti annetus on osa Euroopa Liidu ühispingutusest, mis praeguse seisuga on 122 miljonit eurot (peaaegu kaks miljardit krooni). Kuid nagu on näidanud varasemad katastroofid Kagu-Aasias ja Pakistanis, ei ole niivõrd oluline, kes andis abi ja kui palju, vaid see, et abi ikka abivajajateni jõuaks. Ja õige abi. Tasub meenutada, et Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso ütles 2004. aastal tsunamist laastatud Acehi abistamise kohta, et see on kui “iludusvõistlus”, pidades silmas seda, et riigid hakkasid omavahel abi osutamises võistlema.
Siin ongi oluline koht ÜROl, kellega teeb abi koordineerimisel tihedat koostööd Euroopa Liit.
Ja tegelikult näitab üle poole miljoni Eesti inimestelt Haiti heaks, et lugu ei ole vaesuses. Lugu on lihtsalt selles, kas inimesel on süda õiges kohas.
Euroopa Komisjoni ajaveeb: http://ec.europa.eu/eesti/blog/index_et.htm
iii
ERKKI BAHOVSKI
