Jaanipäevast saati on meie suvi maasika- ja pärnaõielõhnane. Tänavu jõudis just pikkade pühade aegu meie maile troopikailm, mis maasikakasvatajatele just parim pole ja neid saagist lahtisaamisega kiirustama sunnib. Sestap podisevad moosipajad ja täituvad sügavkülmikud kõigis kodudes, kus talvevarudest lugu peetakse.
Aga täna on heinamaarjapäev. Nagu kõik maarjapäevad, on seegi naiste püha ja maarjapuna tarvitamine soovitav. Pole seda puna tarvis kaugelt otsida, kui maasikmarjad käepärast võtta peenral ja metsas, poes ja turul.
Heinamaarjapäeval on olnud kombeks käia ka lehesel ehk saunavihtadeks oksi toomas. See on meie päevilgi vajalik ettevõtmine, oleme ju saunafännid. Pealegi teavad taimetargad, et hilisemaks ei maksagi vihtade varumist jätta. Heinatöö on äikese kartusel heinamaarjapäeval keelatud olnud. Kõueilma tuleb meil viimasel ajal üsna sageli ette, kuigi seda päris- ehk küüniheina tehakse nagunii vähe. Ehk tasuks proovida sarapuuokste riputamist akende ette, mis samuti pikset tõrjuvat?
Suvi on ees. Tuleb ta päikseline või äikseline, rohkem õite- või vihmalõhnane, me ei tea, aga loodame parimat.
