Kohalike omavalitsusüksuste liitmine suuremateks üksusteks on Eestis teemaks olnud nüüd juba 20 aastat. Senised katsed konkreetsete tulmusteni jõuda on õnnestunud mõnedel üksikutel. Tänavu 7. juunil võeti haldusreformi seadus riigikogus vastu ja nüüd pole enam kahtlust, et kogu riiki hõlmav kohaliku halduse (edaspidi ka riigihalduse) ümberkorraldamine on alanud. Reformi pingeline ajakava ei jäta arutluseks ja kaalumiseks palju aega, aasta lõpuks peavad liituvate omavalitsuste volikogud kinnitama liitumiskava ja asuma uue kohaliku omavalitsuse (KOV) üksuse juhtimise ja toimimise struktuure reaalselt ette valmistama.
Tugeva omavalitsuse tekkimise üheks eelduseks on geograafiliselt, kultuuriliselt ja ajalooliselt ühtseid tunnuseid kandev KOV territoorium. Reformi ette valmistavas faasis (konsultatsioonid) on paljud omavalitsusjuhid jõudnud veendumusele, et Jõgevamaa ja Ida-Virumaa Peipsi piirkonda (Kesk – Peipsi piirkond) võiks moodustada KOV üksuse, kuhu kuuluvad Avinurme, Lohusuu, Mustvee, Kasepää, Pala, Palamuse, Saare ja Torma omavalitsus. Sündmustest ette rutates võiks uue moodustuva omavalitsuse nimeks saada Vaigamaa (Vaiga) vald.
Siinkohal on asjakohane pöörduda ajalooliste ülestähenduste juurde ja tutvudaVaigamaa kohta käiva infoga Vikipeedia andmetel. Vaiga territoorium hõlmas suurt osa tänase Jõgeva maakonna idaosast kuni Peipsi järveni (Torma, Kasepää, Pala, Palamuse, Tabivere (Maarja piirkond) ja Saare valla ning Mustvee linna alad ja põhjas Ida-Viru maakonna Avinurme ümbruse kuni Alutaguse madalikuni (Avinurme ja Lohusuu vallad). Läänes asuvast Pandivere kõrgustikust eraldas Vaigamaad Luusika soo.
Maakonna nimi (erinevates allikates kas Waiga, Waigel, Waigle või Waigele) arvatakse olevat seotud vadjalaste ja Vadjamaa nimega. On välja pakutud, et nende ühiseks algtüveks on sõna vai (vadja keeles vad’d’a. Vaiga nime on tõlgendatud ka kui Vaia või Vaiamaa. Hiljem Vaiga alal kõneldud keelemurdes on leitud palju ühisjooni vadja keelega.
Sisemine jaotus ja asustus
Erinevalt teistest Kesk-Eesti väikemaakondadest, mis koosnesid ühest muinaskihelkonnast, võis neid Vaigas olla mitu. Kuigi Taani hindamisraamatu järgi moodustus see ühest kihelkonnast suurusega 1000 adramaad, siis arvestades Vaiga suurt ulatust ja adramaade arvu, sealsete asustusüksuste eraldatust, linnamägede rohkust ning asjaolu, et 1224. aastal anti osa piirkonnast Tartu piiskopile ja osa Mõõgavendade ordule, on siiski peetud võimalikuks, et seal asus mitu kihelkonda. Lisaks võis Vaigasse kuuluda ka Peipsi-äärne Soopoolitse kihelkond.
Vaiga asustus oli koondunud eelkõige maakonna kesk- ja lääneossa, hilisemate Laiuse ja Palamuse kirikukihelkondade alale. Vaiga kirde- ja kaguosa (vastavalt hilisemad Torma ja Maarja-Magdaleena kirikukihelkonnad) oli hõreda asustusega.
Peamine allikas Vaiga kohta on Henriku Liivimaa kroonika (kasutab nimekuju Waiga). Esimest korda mainitakse seal Vaigat seoses Riia piiskopi ja Mõõgavendade ordu sõjakäiguga Järvamaale 1212. aastal. Vaiga aladele loodi pärast 1224. aastat Torma, Laiuse, Palamuse ja osaliselt ka Maarja-Magdaleena kirikukihelkond.
Tugeva ajaloolise identiteediga
Eelpool kirjeldatust näeme, et Avinurme, Lohusuu, Mustvee, Kasepää, Pala, Palamuse, Saare ja Torma omavalitsuste liitumisel tekkiv omavalitsusüksus on tugeva ajaloolise identiteediga piirkond.
Lähiajaloost (viimased 100 aastat) kuni tänapäevani (taasiseseisvunud Eesti) võime tuua näiteid kirjeldatud piirkonna ühisest identiteedist ja tegevusest. Mustvee rajooni kuulus ajavahemikus 1945-1959 18 külanõukogu. Mustvee tähtsus liiklussõlmena ning piirkondliku majanduskeskusena on alates 20. sajandi teisest poolest kahanenud. Mustvee rajooni kaotamine aastal 1959, sadama veosekäibe vähenemine ja Mustvee- Sonda kitsarööpmelise raudtee sulgemine (1968) vähendasid oluliselt töökohti selles piirkonnas.
Tänapäeval on vaadeldavas piirkonnas omavalitsuste vahelist koostööd tehtud erinevates vormides, mitmesuguseid ühisasutusi luues ja sündmusi korraldades. Peipsi piirkonna arenduskoja (algselt Peipsi piirkonna arendusfondi) algatusel hakati välja andma piirkonna omavalitsuste ajalehti, toetati ettevõtlust, osaleti piirkonna turismiprojektides. Koostööd on tehtud SA Vooremaa Looduskeskus raames piirkonna elukeskonna arendamisel ja ühisürituste korraldamisel. Jõgevamaa omavalitsuste aktiviseerimiskeskus koondas piirkonna omavalitsused, et lahendada pikaajaliste töötute tööturule saamisega seotud probleeme. Osaletud on mitmes rahvusvahelises projektis (Bridge under Troubled water, Maritime Heritage ja VIA Hanseatica) ja projektide ettevalmistamises (Crossing Fences), rääkimata suurest hulgast siseriiklikest projektidest. Praegu tegutsetakse üheskoos maa ja kalandusega seotud Leader- programmide raames. Need on vaid mõned olulisemad näited piirkonna ühtsest tegevusest. Tänaste KOV üksuste liitumisel tekkiv uus KOV üksus kopeeriks suuresti endise Vaigamaa territooriumi ja moodustaks loogilise 11 051 elanikuga terviku, mis loob haldusreformi seaduse järgi võimalusesaada täiendavat liitumistoetust. Riik eraldab uuele omavalitsusele liitumise järel kokku on 2,9 miljonit eurot.
Tõmbekeskus on Tartu linn
Inimesed liiguvad oluliselt laiemalt kohaliku omavalitsuse territooriumist. Sageli asuvad töökohad ja vajalikud teenused, mida osutatakse riiklikult kaugemal, meie piirkonna jaoks Tartus. Seetõttu läbitakse iga päev oluliselt suuremaid vahemaid kui varsematele aegadel ja seda tuleb kohaliku elu korraldamisel arvestada. Ees ootavad muutused ühistranspordis, haridus- ja kultuurivõrgustikus, kohaliku taristu haldamises ja juhtimisstruktuurides. Need peavad saama efektiivsemaiks ja kohalike elanike huve järgivaiks.
Piirkond, kus kavandatakse rakendada võrgustikupõhist haldus- ja juhtimismudelit, on laiaulatuslik ja hõredalt asustatud. Avalikke ja eraettevõtjate teenuseid pakutakse enamasti piirkonna keskustes. Vaadeldavas piirkonnas võib eristada keskuskante, kus KOV osutab mitmesuguseid avalikke teenuseid (kool, lasteaed, raamatukogu, muuseum, kultuuuri-, rahva-, seltsimaja, hooldekeskus jm). Need on Avinurme, Lohusuu, Mustvee, Kasepää, Pala, Palamuse, Voore, Kääpa, Torma, Sadala. Lisaks keskuskantidele on hulk maalisi kante, kus osutatakse mõnda KOV teenust või eraettevõtjate teenust. Need on Tiheda, Omedu, Raja, Kaasiku, Ranna, Kodavere, Kadrina, Lümati, Kudina, Luua, Kaarepere, Tõikvere, Rääbise, Võtikvere, Vaiatu, Ulvi, Pärniku, Vadi.
Eelduseks on, et haldusreformi käigus liituvad Avinurme, Kasepää, Lohusuu, Mustvee, Pala, Palamuse, Saare, Torma.
Kohalikele elanikele vajalike vallapoolsete teenuste osutamine toimub piirkonna teenuskeskustes.
Teenuskeskused luuakse piirkonna keskustesse olemasoleva taristu baasil järgmiselt: Avinurme, Lohusuu, Mustvee, Kasepää, Pala, Palamuse, Kääpa, Voore, Torma, Sadala
Kohaliku demokraatia tagamine
Laialdane demokraatia kohalikus omavalitsuses on tagatud läbi põhiseaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse. Kuna ühinenud omavalitsus asub suurel territooriumil, on otstarbekas kompenseerida võimu kohalikest elanikest kaugenemist kohalike teenuskeskuste loomisega ja neid haldavate sihtasutuste nõukogude valimiste põhimõtete määratlemisega.
Kohalike elanike demokraatia tagatakse läbi teenuskeskust haldava sihtasutuse nõukogu.
Teenuskeskuste piirkonnad määratletakse vastavalt piirkonnakeskuste tegelikule mõjualale (ühtseks teenuspiirkonnaks liidetakse need külad, mis määratlevad end keskuse mõjualasse). Teenuskeskuse tegevust korraldava organisatsiooni (KOV poolt asutatud sihtasutus) nõukogu valitakse kohalike elanike poolt kogukonna üldkoosolekul (territoriaalselt määratletud rahvakoosolek), nõukogu valib liikmete hulgast nõukogu esimehe, organisaatsiooni juhataja (juhatuse liige) määrab KOV valitsus. Selline tasakaalustatud mudel tagab KOV valitsusele võimaluse kohapealset elu suunata ja kontrollida ning jätaks kogukonna liikmetele võimaluse suunata ja kontrollida organistasiooni tegevust läbi nõukogu. Teenuskeskused toimivad taristul, mis on koondatud ühte või mitmesse hoonesse (vastavalt kohapealsele olukorrale) ja võivad olla kombineeritud valla, MTÜde või erasektori poolt osutatavate teenustega.
Võimalikud teenuskeskustes pakutavad teenused
Avalik sektor
*Organisatsiooni juhtimine, elanike teenidamine dokumentide menetlemisel, asutuse dokumendihaldus, kohaliku keskuse taristu haldus
*Sotsiaaltöö, avahooldus, päevakeskus, hooldekodu
*Kultuuriline tegevus, huviringid, sporditegevus, kohalike ürituste korraldamine
*Raamatukogu, muuseum
*Kohalike keskuspiirkondade heakord jm majandus
*Koostöö MTÜdega (pritsimehed, külaseltsid jt)
MTÜde poolt osutatavad teenused
*Teenused, mida kohalik omavalitsus ei pea otstarbekaks ise osutada (saun, käsitöö tegemine ja müük, ürituste korraldamine, näiteks külakokkutulekud, külapäevad jm
Eraettevõtete poolt osutatavad teenused
*Kauplus, kohvik, juuksur, perearst, hambaravi jm.
JÜRI MOROZOV, Saare vallavolikogu haldusreformi komisjoni esimees
