Kui palju kaalub Peipsi rekordkala? Millise vahtraliigi mahlast keedetakse vahtrasiirupit? Millise konna kulles on suurem kui täiskasvanud konn? Neile ja veel paljudele muudelegi küsimustele saate vastuse, kui lööte kaasa H2O külastusmängus Jõgeva- ja Tartumaa loodus- ja teaduskeskustes.
Kui teil on puhkuse ajal nagunii plaanis koduümbruses ringi sõita ning ka naabrite juurde põigata, siis tasuks soetada veemängu vihik ja hakata templeid koguma, sest 12 Jõgeva- ja Tartumaa loodus- ja teaduskeskust on ühinenud suureks suviseks külastusmänguks.
Ühel ilusal juunipäeval proovisime, kuidas lapsed kaasa tulevad ja kas kõik väljamõeldu neile ka huvi pakub. Kohtusime Madise ja Rudolfiga Luua metsanduskooli puukool-arboreetumis ja palusime appi ka aednik Neeme Murka.
Luua arboreetumisse on kogutud puid ja põõsaid erinevatest maailmajagudest ning seal jälgitakse, kuidas need Eestis kasvavad. Arboreetumis saab näha erilisi taimi Põhja-Ameerikast kuni Kaug-Idani. Poisid said teada, et vahtramahlast tehakse siirupit ja Kanadas on seda aastasadu kasutatud. Suhkruvahtra leidsid poisid kiiresti, ülesande lahendamine ei olnud neile keeruline. Poistele jätsid väga sügava mulje erineva kujuga vahtralehed, põnevama lehe joonistasid nad ka oma töövihikusse. Arboreetumis kulus pärast töövihiku ülesannete lahendamist veel palju aega, sest kaheksal ja poolel hektaril on huvitavat väga palju.
Ideest teostuseni kuuga
Mäng sai alguse mõttevahetusest neli aastat tagasi, kui Tartu loodusmaja juhataja Janika Ruusmaa ja Tartu ülikooli prorektor Mart Noorma kohtusid teadust populariseeriva telesaate Rakett 69 salvestusel. “Pärast saate salvestust näitas Mart Noorma mulle Tartu observatooriumi külastuskeskuse maja. Mart rääkis, et tema unistab, et kunagi on Tartu observatoorium osa ülemaailmsest loodus- ja teaduskeskuste võrgustikust, kus saab käia pere ja sõpruskonnaga. Keskustes saab teada uut nii nende endi kui ka teaduse kohta. Nii oligi idee õhku visatud,” tunnistas Ruusmaa.
Kuuldu tuli Tartu loodusmaja külastus- ja kommunikatsioonijuhil Maris Mägil ja Jääaja Keskuse turundusjuhil Sigrid Sepal meelde tänavu kevadel Lõuna-Eesti koolitusprogrammi “Üheskoos Lõuna-Eesti tugevaks ja tuntuks!” käigus. “Seal anti ülesanne mõelda välja pakett. Idee hakkas ilmet võtma, koondasime ülipopulaarsed külastuskeskused ja väiksemad keskused ühte marsruuti. Meid paelusid kohad, kus saab midagi huvitavat teha ja samas uusi teadmisi hankida,” rääkis Maris Mägi.
Koolitööst sai projekt, meeskonnaga liitus Tartu valla Vooremaa Geopargi projektijuht Kaidi Randpõld.
Ideest teostuseni kulus vaid kuu aega. “See on väike samm maailma jaoks, aga suur samm Jõgeva- ja Tartumaa jaoks,” tõdes Janika Ruusmaa. Tema hinnangul on tegemist ühe suure asja algusega. Mängu patrooniks on valitud Mart Noormaa, kaudselt on see tema mõte olnud juba ammu, kuid hoopis suuremas mastaabis.
Ühendavaks teemaks vesi
Mägi kinnitusel lõid kõik kaasatud keskused kohe hea meelega kaasa, kedagi ei olnud vaja pikalt veenda. “Ühendavaks teemaks on vesi, iga keskus mõtles, mis on nende roll veeringe tutvustamisel. Tartu loodusmajas näeb vihmavee kasutamist, botaanikaaias ja Luua arboreetumis saab teadmisi vee tähtsusest taimedes, Jääaja Keskus tutvustab liustike teemat, Peipsi järve elu tuba kalade ja kalameeste elu, Vapramäel tõstatub jõgede ja järvede temaatika, veest kosmoses saab aimu Tartu tähetornis.”
Kaidi Randpõld tõi välja, et külastusmängu ühendav teema sai valitud merekultuuri aasta järgi. Küsimused, ristsõnad mõtlesid välja mängus osalevad keskused. “Kõik tuli väga kiiresti, kõik keskused lausa janunesid taolise mängu järele.”
Kaidi Randpõld lisas, et külastusmäng toob esile loodusainete tähtsuse, sellele tugineb meie inseneride kasvulava. “Ka seda võimalust tahame mänguga rõhutada,” tunnistas ta.
Külastusmäng haakub kenasti ka geopargi temaatikaga, nimelt on just Vooremaa Geopark tulevikus üks loodushariduse arendaja piirkonnas.
Mängu lõppedes jätkuvad kümne mängija seiklused Lätis Valmieras. Kõikide osalejate vahel loositakse välja auhinnad, milleks on Gauja Sajutu elamustepargi puudel paikneva 700 meetri pikkuse ja viie kuni kaheksa meetri kõrgusel kulgeva seiklusraja külastus viiele inimesele ja kinkekaart restoranilt Rates Varti. Teine viisik saab auhinnaks kinkekaarti Sajutu pargi Tundmuste raja külastamiseks ning kinkekaardi restoranilt Rates Varti. Auhindu on välja pannud kõik mängus osalevad keskused ja lisaks veel paljud turismiettevõtted. Võitjad avalikustatakse 17. oktoobril.
Mängu koduleht on jaaaeg.ee/kulastusmang ja Facebookis H2O külastusmängu lehel saab olla kursis toimuvaga.
Kuidas mängida
*Külastate mõnd osalevat keskust
*Sealt saate info mängu kohta
*Soetate vihiku, asute mängima
*Vihiku võib soetada perele
*Igal pereliikmel võib olla ka oma vihik
*Vihikus on iga keskuse leheküljel ülesanded
*Need lahendage kohapeal
*Vastused saate üle kontrollida keskuse töötaja juures
*Pärast ülesande lahendamist saate keskuse töötajalt templi
*Kui olete külastanud vähemalt kuut keskust ja kogunud kuus templit, saate osaleda auhindade loosimisel
*Kui soovite mängu jätkata ja osaleda peaauhindade loosimisel, siis koguge 12 templit
*Templite ja kontaktandmetega leht jätke viimati külastatud keskusesse
*Lehe võib saata ka postiga Tartu loodusmajja
*Esimesena 12 templit kogunud mängija saab auhinnaks parvereisi Saadjärvel kuni 20 inimesele
*Mäng kestab 30. septembrini
Jääb kauaks meelde
Veemängu patroon Mart Noorma ütles, et kõik need, kes mängu on läbi teinud, saavad teadmisi ja oskusi ning toredaid kogemusi üksi või pere seltsis. “Mängu läbimine annab põneva elamuse, mis jääb eluks ajaks meelde. Kujutage ette, et pere toob lapsed, kes istuvad pidevalt arvutis, välja, ja lubab neile midagi põnevat. Siis sõidetakse põnevasse kohta nagu näiteks Tartu loodusmaja, botaanikaaed või Jääaja Keskus. Kui neile on põnev esimese ülesande lahendamine, saavad nad aru, et see on nagu arvutimäng – siin on tasemed, kus tuleb edasi püüelda. Nii tekib entusiasm, et teeme järgmise ka. Laste jaoks loeb mängulisus. Lõppsiht, mida tahame saavutada, on see, et lapsed areneksid, õpiksid ning oskaksid tulevikus asju paremini teha. Teisalt seostuks neil looduse ja õppimisega põnev eduelamus. Lõppkokkuvõttes on küllalt tähtsusetu, kui palju nad mängu lõppedes veest teavad, aga kui neil on alateadlik motivatsioon õppida ja areneda või loodust hoida, siis see mõjutab neid kogu ülejäänud elu.
Kõik inimesed, kellel on sarnased sihid, leiavad üksteist üles. Kui inimesed näevad mõnd inimest, organisatsiooni või seltskonda püüdlemas selle poole, et teha lahedaid asju meie riigile ja rahvale ning veel kaugemalegi, siis tahame kõik kaasa aidata.
Palju ilusaid paiku
Tartu vallavanem Aivar Soop ütles, et veemängu mängides on peredel hea võimalus koos olla ja lastel koolivaheaega veeta ning avastada Jõgeva- ja Tartumaad, kus on palju väga ilusaid paiku. “See on mäng, mis pakub aktiivset tegevust, nõuab kaasamõtlemist ja saab tegevuses olla osaleja ehk paljudes keskustes saab ise käed külge panna ja mängida, avastada ning kogeda.”
Kaks põnevat rada
Sajutu pargi esindaja Iluta Urbanovica ütles, et nende seiklusparki tutvustavat videot nägid kolleegid Vooremaa Geopargist ja hakkasid uurima, kus park asub. Vahetati e-kirju ja lõpuks saadi ka kokku ning lepiti kokku koostööprojektis. “See on huvitav nii meile kui ka teile,” lisas naine. Iluta Urbanovica rõhutas, et eestlased ja lätlased elavad kõrvuti ja võiksid palju rohkem koostööd teha. “Ootame eestlasi külla ja soovime teada, mida põnevat saab Eestis teha. Teil on väga huvitavad loodus- ja teaduskeskused, see annab võimaluse ka vihmase ilma korral külastajatele tegevusi pakkuda. Selle idee tahan Valmierasse kaasa viia.”
Sajutu pargis on kaks rada – 700 meetri pikkune viie kuni kaheksa meetri kõrgusel kulgev ning kahekilomeetrine tundmuste rada, kus tuleb käia paljajalu. Esimene rada on rohkem adrenaliinisõltlastele, seal käivad enamasti noored inimesed. Tundmuste rada läbivad nii aastased kui ka kaheksakümnesed ja saavad sellelt elamusi. Raja lõpus ootab üllatus. Kui talvel on lund, siis käiakse Tundmuste rajal spetsiaalsete saabastega.
HELVE LAASIK
