Suurbritannia keeras Euroopa ajaloos uue lehekülje, olles esimene liikmesriik, kes Euroopa Liidust välja astub. Väljaastumist pooldas 51,9 protsenti hääletanutest ning oma otsuse ütles 72,2 protsenti hääleõiguslikest inimestest.
Finantsturud reageerisid otsusele ootuspäraselt rahvusvaheliste aktsiaturgude langusega ja inglise naela nõrgenemisega. Meie hinnangul jääb volatiilsus rahvusvahelistel finantsturgudel lähinädalatel püsima. Nii Suurbritannia keskpank kui ka teised keskpangad (sh EKP) on valmis finantssektorit toetama ja koordineerivad oma tegevust. Samuti on keskpangad valmis vajadusel sekkuma valuutaturgudesse. Kui finantsturgude rahutused ohustavad riikide majanduste pikaajalist kasvuväljavaadet, võivad keskpangad olukorra parandamiseks rakendada täiendavaid rahapoliitilisi abinõusid.
Suurbritannia lahkumisega seotud ebakindlus võib jääda üles pikemaks ajaks. Kui lahkumisotsus on Euroopa Nõukogule edastanud, algavad Euroliidu ja Suurbritannia vahelised läbirääkimised viimase lahkumistingimuste üle. Selleks on aega kaks aastat, kuid pole välistatud, et liikmesriikide nõusolekul võib see aeg ka pikemaks venida. Selle aja jooksul peaksid majandussuhted edasi toimima põhimõtteliselt samadel tingimustel nagu varem. Kuigi EL liidrite hulgas on vastakaid seisukohti.
See, milline mõju on brittide lahkumisel ELst, sõltub sellest, millise koostöövormi nad valivad: kas liituvad Euroopa Majanduspiirkonna raames EL ühisturuga (nagu näiteks Norra), sõlmivad ELga kahepoolse vabakaubandusleppe (nt Šveits) või kui eelmist kahte koostöövormi ei soovita või ei suudeta kokku leppida, siis on Suurbritannial ja ELl võimalik suhelda Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglite järgi, mis tähendab aga tollitariifide sisseseadmist osadele kaupadele, mittetariifseid tõkkeid ning piiranguid teenustele.
Kõige kahjulikum on vaid WTO reeglite järgi tegutsemine. Samas, Euroopa Majanduspiirkonnas EL ühisturuga liitumine tähendab seda, et riik peab järgima enamikku EL regulatsioone, töötajate vaba liikumist ning tegema makseid EL eelarvesse. Need on aga teemad, millest Brexiti toetajad ELst lahkudes loobuda lubasid. Suurbritannial tuleb EL-st lahkudes hakata läbi rääkima kümnete riikidega vabakaubandustingimuste osas. Samuti peab riik hakkama eraldi oma tingimuste osas läbi rääkima USAga praegu käimasoleva Atlandi-ülese Kaubandus- ja Investeerimispartnerluse (TTIP) tingimuste üle (seni tegi seda EL). Igal juhul, läbirääkimised uute kaubandustingimuste suhtes võtavad aega aastaid ning selle aja jooksul on veel palju ebakindlust, millise näoga on brittide majandus keskpikas vaates. Ebakindlus piirab aga investeerimist ja kaubandust, mis kokkuvõttes võib halvendada Suurbritannia majanduskasvu ja selle riigi rahanduse seisu. See mõjub aga kahjulikult riigi välispartneritele, eelõige just suurematele.
Brexiti mõju Eestile avaldub läbi kolme kanali: finantsturud, kaubanduskanal ja geopoliitika.
Finantsturgude kanali mõju Eestile on tagasihoidlik, kuna meil on kapitaliturud väga väikesed ja vastav võlg samuti väike.
Samuti ei tohiks Brexitil meie väliskaubandusele tervikuna väga olulist otsest mõju olla. Küll aga võib väikese viitajaga avalduda hoopis suurem mõju meie kaubanduspartnerite kaudu, kus Brexit põhjustab suurema ebakindluse ja tagasilöögi. Suurbritannia mahub Eesti kümne suurima kaubanduspartneri hulka, kusjuures Eestis toodetud kaupade ekspordi osakaal sellele turule moodustas eelmisel aastal 3,5 protsenti kaupade koguekspordist. Impordi puhul oli vastav näitaja 2,7 protsenti. Brexiti korral jääb lühemas vaates enamik EL-Suurbritannia kaubanduspõhimõtteid püsima, kuniks lepitakse kokku uued tingimused. Selline üleminekuaeg tekitab aga väliskaubanduses ebakindlust. Naela nõrgenemine muudab brittidelt sisse ostetud kaubad mõnevõrra odavamaks, kuid võib raskendada sinna eksporti. Suure osa Inglismaale suunatud ekspordist moodustavad elektrimasinad ja seadmed, mööbel ja puidutooted. Impordi puhul oleks aga suurem mõju jookidele (peamiselt alkohoolsed joogid), masinatele ja mehaanilistele seadmetele ning maismaatranspordivahenditele.
Ebakindluse mõju Suurbritanniasse investeerimisel on Eesti kogumajandusele üsna tagasihoidlik, kuna siit tehtud otsesed välisinvesteeringud moodustasid möödunud aastal vaid 0,4 protsenti kõikidest Eesti residentide tehtud otseinvesteeringutest välismaale (23 miljonit eurot). Brittide investeeringud Eestisse moodustasid aga eelmisel aastal kaks protsenti kõikidest Eestisse tehtud välisinvesteeringutest (348 miljonit eurot).
Kõige tugevam mõju Brexitist on geopoliitiline. ÜK on Euroliidus olnud Eesti poliitilistes vaadetes ja seisukohtades, sealhulgas seoses NATOga, Venemaaga, majanduspoliitikaga jm teemadel sageli tugevaks partneriks. ÜK lahkumisega kaotaksime me ühe olulise liitlase. EL võib hakata ilma ÜK-ta liikuma kiiremini sügavama poliitilise liidu suunas ning võib muutuda protektsionistlikumaks, mis ei ole kindlasti Eesti huvides. Brexit näitab, et EL liikmeks ei pea olema igavesti See võib teistes riikides ja piirkondades tuua kaasa soovi taotleda eristaatust või eralduda ning see võib halvimal juhul viia ka EL lagunemiseni.
Suurbritannia hakkab tõenäoliselt Euroliidust väljas karmimat immigratsioonipoliitikat rakendama. Brittide otsus lahkuda ELst tühistab käesoleva aasta veebruaris sõlmitud EL ja Suurbritannia vahelise uue kokkuleppe, mis oleks jõustatud pärast seda, kui britid on edastanud EL-le oma ametliku kinnituse liitu jäämise kohta. Suurbritannia on viimastel aastatel olnud Soome järel teiseks peamiseks sihtriigiks Eestist ajutiselt või püsivalt väljarännanutele. Uue kokkuleppega oleksid nad saanud muu hulgas hakata piirama immigrantidele suunatud laste- ja muid sotsiaaltoetusi, mis oleks muutnud selle riigi osade inimeste jaoks vähem atraktiivseks väljaränderiigiks. ELst lahkumist toetavate inimeste jaoks on Inglismaa kõige põletavam teema praegu just liiga suur ja kontrollimatu immigratsioon. Seega on üsna tõenäoline, et riik hakkab ELst väljas rakendama karmimat ja valivamat immigratsioonipoliitikat.
TÕNU MERTSINA, Swedbanki peaökonomist
