Millal siis veel pidutseda, kui mitte nüüd. Ilm on, nagu ikka Eestimaal: erinevad ennustajad pakuvad jaaniajaks soojakraade 13 kuni 24, pilvitusest ja vihmast päikesepaisteni. Aga me oleme ju harjunud, kui ka on 10 soojakraadi ja sajab vihma nagu mõnikord jõulude ajalgi. See ei tee eestlasele jaanipäeva vähem helgeks. Varume hulgi söödavat ja joodavat – ja pidutsema!
Jaanipeo kombestik pole põhimõtteliselt palju muutunud. Saartelt on leedopidude ettevalmistuste kohta teada, et leedopäevaks tuli hakata juba varem valmistuma. Tehti koduõlut, lõke seati varem valmis, ja kindlasti sinna, kus tuld ennegi on tehtud. Tundub tuttav.
Leedolaupäeval tehti pühadetoitu. Kõik need lihad ja kastmed, mis enne jaani kokku ostetakse. Peaaegu igal endast lugu pidaval meesterahval on oma isiklikud liha marineerimise nõksud. Olulise erinevusena eelistasid meie esivanemad jaaniajal rohkem piimast valmistatud toite.
Koristati hoolikalt toad ja köeti sauna. Sauna mindi värske vihaga, mis mõnel pool tehti üheksat liiki puu okstest ja lilledest. Kui toad olid puhtad, toodi sisse kaseoksad, mida pisteti ka majaräästasse. Nendega ehiti ka kiike. Riietuti pidulikult. Kõik see ei erine kuigi palju ka meie praegustest kommetest, ehkki kaski näeb viimasel ajal peamiselt lõpuaktuste ajal koolimajade sissepääse kaunistamas. Aga omamoodi on see komme ju ikkagi alles.
Leedotulel oli tähtis olla rõõmus. Tule ääres soojendati end, söödi, lauldi, kiiguti ja mängiti ning loodeti, et nii talitades tuleb eelolev poolaasta kindlasti tervem ja parem. Ja nüüdki on ju nii. Iga tubli jaanipeo korraldaja on hoolitsenud selle eest, et peol oleksid õhtujuhid, muusikud, diskorid. Ka mängud nii suurtele kui väikestele on enamasti peokavas sees.
Vanarahvas arvas, et leedotuli ravib haigusi ja õnnistab, tule äärde minemata jätmine toob aga kaasa haigusi, ikaldust ning tulekahjusid. Esivanemad pidasid tuld pühaks ja keelasid selle ääres vanduda ja riielda, tulle ei tohtinud sülitada ega sodi visata. Leedotulele anti ohvrianniks esimene osa kaasa võetud söögist ja joogist.
Küsitav on, kas me jaanituld praegu nii väga elu turvalisemaks muutmiseks kasutame, aga käimata ei jäta tule ääres naljalt keegi. Ja see, et peeti vajalikuks rõhutada, mida kõike ei tohi tule ääres teha, näitab, et riidlemist-vandumist juhtus ikka nii tihti, et seda tarvis keelata oli.
Meie aega pole aga kaasa tulnud komme, et igaüks pidi tulleviskamiseks kaasa võtma kasvõi ühe raokese. Ja mida pikem oli maa kõnnitud leedotule juurde, seda tugevam oli tule puhastav ja tervendav mõju. Kui sellest tavast tänapäevani kinni peetaks, oleksid jaanipäeval teed täis heatujulisi jalakäijaid, kes tasapisi kodudesse suunduvad.
Jõgevamaal on sel aastal kavas 21 suuremat jaanipidu, kuhu on kutsutud esinejad, valmistatud ette programm ja sel määral reklaami tehtud, et maakonnaleht oma loetelu tarvis teabe üles leidis. Et peod toimuvad erinevatel päevadel, võib jaaniaja sisustada ka ühelt peolt teisele matkamisega. Mõnusat pidu kõikidele.
Teisipäeval, 21. juunil
*Paduvere jaaniõhtu kell 19
*Tabivere jaanituli kell 20
Kolmapäeval, 22. juunil
*Jõgeva linna jaanituli kultuurikeskuse pargis kell 19
*Jaanisimman Sadala rahvamaja suveaias kell 20
*Vägari jaanipäev Siimu-Jaani talus
*Vaiatu jaanituli kell 20
*Lustivere jaanipidu kell 20
*Jaanipäev Lümati külaplatsil kell 20
*Mustvee linna jaanituli kell 22
Neljapäeval, 23. juunil
*Puurmani jaanipidu kell 20
Peole eelneb kell 16 jalgpallimatš poissmeeste ja naisemeeste vahel
*Jaanipäev Palamusel kell 20
Sellele eelneb kell 15 võistlus Palamuse Rammumees
Kell 17 Eesti meistrivõistlused palgi tõstmises.
Minirammumehe võistlus lastele
*Kalevipoja Koja jaaniõhtu Kääpa jõe ääres kell 18
*Vooremaa jaanikruuv Voore pargis kell 18
*Jaanituli Laiusel vana seltsimaja taga kell 19
*Kunglarahva jaanituli Rääbise küla kiigeplatsil kell 19
*Kasepää jaanituli Kasepää rannalaval kell 20
*Pala valla jaaniõhtu laululaval kell 21
*Näduvere jaanituli küla kiigeplatsil kell 21
Reedel, 24. juunil
*Saduküla jaanipäev kell 17
*Jaaniõhtu Assikveres kell 18.
*Põltsamaa jaanipidu kell 19
ANDRA KIRNA