Malle Mihkelsoo, pensionär Jõgevalt:
Laenamist ma absoluutselt ei poolda. Mul on lapsest saati harjumus ja komme tulla kõigega ise toime. Paljudel on aga laenud kaelas ja nende tagasimaksmisega häda. Noored, kes kõrge protsendiga laenu võtavad, pole majandusliku mõtlemisega. Õppelaen on vast ainuke, mida võiks võtta – haritud inimene leiab ikka tööd ja teenistust.
Erich Valksaar, kommunaaltöötaja Pajusist:
Ma pole kunagi laenu võtnud, sellega võib alt minna. On ju vana ütlemine, et laenuleib ja laastutuli ei kesta kaua. Väiksemaid summasid olen teistele, kes hädas, vahel küll laenanud. Laen on rohkem noorte asi — nemad loodavad, et jõuavad tulevikus selle ära maksta. Kui laenata, siis tuleb enne kõvasti mõelda, missugusest pangast ja kui palju seda võtta.
Keili Mikotalo, õpilane Jõgevalt:
Ma ei soovi laenu. Parem on ise teenida või ilma olla kui laenu võtta. Mis kergelt tulnud, võib ka kergelt minna. Päris ilma laenamata ka läbi ei saa: mõnda raamatut või midagi muud tuleb vahel ikka laenata.
Ants Jaasna, pensionär Jõgevalt:
Laenamine tuleks üldse ära lõpetada. Riik peaks nendesse SMS- ja teiste kõrgeprotsendiliste laenude andmisse sekkuma. Ööpäevaringne laenu saamine telefoni teel peaks ära keelatama. Kui poisinolgil tuleb kõrtsiraha puudu, siis ta helistab ja raha tuleb, pärast peavad aga vanemad tema võlga maksma. Tohutult suure intressiga laenu andjad on spekulandid, liigkasuvõtjad.
Sirje Jürmann, põltsamaalane:
Ma ei poolda seda, SMS-laene ammugi mitte. Selle andjad kasutavad juhust, et lihtsameelsete ja hädaliste pealt suurt kasu lõigata. Intressimäärad on ju tohutult kõrged. Paljud laenuvõtjad on täitsa õnnetud, isegi tapavad end, et olid kunagi lollid ja võtsid laenu.
Küsitles ARDI KIVIMETS
