Nädal tagasi avati Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi ärklisaalis tulmenäitus, millel väljas eelmise aasta jooksul muuseumile annetatud esemed, raamatud, fotod, dokumendid ja muu. Tulmenäitus on kujunenud Palamuse muuseumis traditsiooniliseks aastaalguse sündmuseks: tänavune kannab juba seitsmendat järjekorranumbrit.
Seekordse tulmenäituse teeb eriliseks annetajate enneolematult suur arv: muuseumi kogude rikastamisele aitasid mullu kaasa 73 inimest, asutust ja organisatsiooni. Annetatu on enamasti seotud Oskar ja Theodor Lutsuga, inimeste elu ja tööga Palamusel ja Palamuse ümbruses ning koolide ajalooga.
Kaugemalt pärit annetused on kaasa toodud Rootsist ja Saksamaalt. Skautide Tallinna lipkonna Rootsis tegutsev Koitjärve Sihtasutus annetas muuseumile näiteks 1940. ja 1950. aastatel Rootsis välja antud Oskar Lutsu „Kevade“ ja „Suve“ I ja II osa. Raamatud tõi oma suviselt kontserdireisilt kaasa Palamuse segakoor. Sama koori dirigent Maret Oja annetas aga mullu muuseumile tema perekonna valduses olnud käsitsi kirjutatud noodiraamatu, mis on koostatud arvatavasti aastal 1882 ning mis on tulmenäituse kõige vanem eksponaat.
Segakooriga on seotud kolmaski huvitav annetus: koori kollektsionäärist liige Jaanus Järs leidis antikvariaadist suurema koguse Joosep Tootsi prototüübi Voldemar Tootsoni tütrele Maira Tootsonile saadetud postkaarte ning Oskar Lutsu abikaasale Valentina Lutsule USAst saadetud postkaardi ning tõi need muuseumi. Kogusid rikastas aga ka üks naabermaakonna muusik — Tapa Muusikakooli direktor Jüri Tüli. Tema tõi oma tühjaks jäänud vanematekodust Palamusele suurema koguse vanu kooliõpikuid, enamik neist pärit nõukogude ajast.
„Nõukogude aega püütakse praegu hoolega unustada ning tollaseid kooliõpikuid on pigem hävitatud kui säilitatud, ent omamoodi ajaloodokumentidena väärivad needki alleshoidmist,” ütles Jüri Tüli.
Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi varahoidja Reele Kuuse sõnul täienesid muuseumi kogud mullu jõudsalt ka selle tagajärjel, et likvideeriti Jõgeva Maa-arhiiv: see materjal, mida ei peetud otstarbekaks üle kolida Rakveres tegutsevasse Lääne-Viru Maa-arhiivi, toodi muuseumi.
„Mõistagi ei mahtunud näitusele kõik annetatud esemed, ent tänulikud oleme kõigile oma sõpradele, kes meile materjali toonud,” ütles muuseumi varahoidja Reele Kuuse. „Tulevikus tahaksime saada oma kogudesse veel eri ajastute koolivormide näidiseid, samuti kooli lõpusõrmuseid ja –märke. Vajaksime ka töökorras diaprojektorit, sest meile on toodud suur kogus diapositiive, aga vaadata pole neid millegagi.“
Veel on muuseumil puudu osa „Kevade“ tõlkeväljaandeid, mida on ilmselt lootust leida välismaa antikvariaatidest. Huvitatud on muuseum ka igasugustest vanadest tööriistadest ja tarbeesemetest, mille kasutamise kohta oskab omanik ka juhiseid jagada. Eriti tore on, kui omanik tööriista muuseumile saab jätta. Viimasel ajal soovitatakse muuseumidel korraldada just selliseid näitusi, kus vaatamise kõrval ka midagi teha saab. Näiteks vana kirjutusmasin on muuseumil olemas ning sellega kirjutamine on praeguste arvutiajastu laste jaoks väga huvitav.
Aidata saab muuseumi aga ka muul viisil. Koolinoored saaksid Reele Kuuse sõnul näiteks abiks olla muuseumile annetatud vanade koolivihikute pintsli abil tolmust ja prügist puhastamisel (seda saab teha kodus), vanemad inimesed saavad aga aidata vanadel fotodel jäädvustatud isikute tuvastamisega.
Tulmenäitus, mille avamisel oli muuseumisõpru eriti arvukalt, jääb üles 29. jaanuarini.
iii
RIINA MÄGI
