Jõgeva uues politseimajas, mis valmib loodetavasti tuleval aastal, saavad olema ka ruumid kodakondsus- ja migratsiooniametnikele, seni jätkavad ühendameti eri osad tööd oma praegustes ruumides.
Tartus pidi Kodakondsus- ja Migratsioonibüroo teeninduslett 1. jaanuarist juba Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri peamajas olema. “Olude sunnil lükkub see siiski edasi ja ühes majas hakatakse kodanikke vastu võtma tõenäoliselt veebruaris – märtsis. See sõltub ehitustööde lõppemisest,” märkis Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri prefekt Tarmo Kohv.
Küll aga jäävad piirivalvurid Mustvee kordonisse, neid Jõgevale ei kolita, sest see pole prefekti hinnangul otstarbekas. “Piirivalvurid peavad olema ikka piiril,” märkis ta.
Piirivalvuril politseinikuga sarnased õigused
Tema sõnul on uuest aastast politseinik ja piirivalvur ühe ameti teenistuses. Ja kuigi paljuski täidetakse jätkuvalt erinevaid ülesandeid, on ka õigusi ja kohustusi, mis kattuvad.
Seoses uue ühendameti loomisega laienevad uuest aastast piirivalvuritele politseiga sarnased õigused liikluse kontrollimisel, näiteks on neil õigus vastava koolituse läbimise järel sõidukiirust mõõta ja autojuhte „puhuma” panna.
Tarmo Kohv märkis, et kui varem kontrollisid piirivalvurid piiriala, siis nüüdsest on nad ka politseiametnikud.
“Neid nimetatakse seaduse järgi politseiametnikeks ning kõikidel on vastav töötõend. Kui piirivalvur peatab auto, siis tuleb temasse suhtuda kui politseiametnikku. Ja kui kaugemas külas on inimestel mingi probleem, mis politsei pädevusse kuulub, siis on neil võimalik ka piirivalvuri poole pöörduda,” kinnitas ta. Lähiajal jätkuvad ka väärteomenetluse koolitused, et piirivalvur suudaks kauges külas vormistada väärteoprotokolli avaliku korra rikkumise eest või teha esmaseid kriminaalmenetluse toiminguid.
Karistusregistri õiendid Jõgevalt
Kolme ameti ühinemise tulemuseks on ka, et tänavu 1. jaanuarist saab karistusregistri õiendeid saama politsei- ja piirivalveameti prefektuuride kodakondsus- ja migratsioonibüroode teenindussaalidest.
“Avaldus tuleb esitada Lõuna Prefektuuri Kodakondsus- ja Migratsioonibüroosse, mille teenindused asuvad Tartus, Jõgeval, Põlvas, Viljandis, Valgas ja Võrus. Inimesed tuvastatakse ning soov edastatakse elektrooniliselt pealinna. Inimene saab oma vastuse kätte posti teel sellel aadressil, mille ta avaldusse märkis,” ütles Kodakondsus- ja Migratsioonibüroo juhataja Sirje Orgel.
Karistusregistri andmed väljastatakse posti teel järelepärimise saamisest kahe tööpäeva jooksul või elektroonilisel teel avalduse saamisest ühe tööpäeva jooksul. Kui isik küsib teavet enda kohta, siis vastatakse järelepärimisele kümne tööpäeva jooksul.
Karistusregister on riigi põhiregister, kuhu kantakse andmed karistatud isiku ja tema karistuse kohta.
“Kõik muud teenused toimivad endistviisi, meie eesmärk on, et kliendi jaoks ei muutuks midagi halvemaks,” lisas Sirje Orgel. Kõik kodakondsus- ja migratsioonibüroo ametnikud on jätkuvalt iga kuu kahel viimasel reedel palgata puhkusel. See tähendab, et teenindusletid on neil päevil suletud ehk kord on sama, nagu oli eelmise aasta teisel poolel.
Kodakondsus- ja Migratsioonibüroo alustas Jõgeval politseiga koostööd juba eelmise aasta lõpus, kui Jõgeva teeninduses oli üks inimene pikka aega haige. Tööjõuressursside paremaks kasutamiseks sai Kodakondsus- ja Migratsioonibüroo abi Jõgeva politseijaoskonnast. Üks inimene töötab ka praegu osaliselt Jõgeva teeninduses.
Eestis alustas uue aasta algusest tööd kolm ühendametit: politsei- ja piirivalveamet, terviseamet ning põllumajandusamet, lisaks ühinesid Integratsiooni Sihtasutus ja migratsioonifond.
Politsei- ja piirivalveametiks ühinesid politseiamet, julgestuspolitsei, keskkriminaalpolitsei, politseiprefektuurid, piirivalveamet, piirivalvepiirkonnad, piirivalve lennusalk ning kodakondsus- ja migratsiooniamet. Ühendametit asus juhtima politseiameti senine peadirektor Raivo Küüt.
iii
HELVE LAASIK
