Möödunud nädala lõpus kaitsesid Jõgevamaa gümnaasiumi õppurid oma õpilasuurimusi ja praktilisi töid. 11. klassi noormees Kairo Kiitsak võttis vaatluse alla 2001. aasta juulitormid Eestis.
Ühelt poolt oli see Kairo jaoks põnev rännak ajas tagasi, et teada saada, mis 2011. aasta 15.–19. juulil Eestis toimus. Teisalt soovis Kairo selgitada, mis on äike ning jagada õpetust, kuid inimesed saaksid nii ennast kui oma vara pikse ning tormide eest kaitsta. “Soovisin välja selgitada tingimused, miks ja kuidas said tugevad äiksed siis tekkida,” sõnas poiss.
Uurimine algas kaks aastat tagasi
Kuigi gümnaasiumi uurimustöö valmib peamiselt poole aastaga, tunnistas Kairo, et tema uurimus sai alguse juba 2014. aastal. Gümnasist töötas läbi andmed lähiajaloo suurimatest ja tugevmatest, enim purustusi tekitanud äikestest. Ta uuris ilmateenistuse satelliitpilte, tutvus sondeerimisandmetega, vaatas läbi ilmakaarte ning töötas ilmajaamade vaatlusandmetega, kus on kirjas tuulekiirused, temperatuurid, suhteline õhuniiskus ning pilvisus.
Lisaks avaldas noormees erinevates maakonna väljaannetes üleskutse, et inimesed jagaksid oma meenutusi 2001. aasta juulitormidest. Poisi sõnul saabus talle hulgaliselt mälestusi, kirjeldusi ning ülestäheldusi toonasest ilmast. “Lisaks oli materjalide hulgas ilmaprognoosi helisalvestis, fotod ja videod, mis olid sel ajal üsna vähe levinud,” märkis ta.
Teadmistejanu sellega veel ei piirdunud, Kairo kinnitusel uuris ta paljusid loodusajakirju ning ajaleheartikleid, kus toona tormist kirjutati. Väärtuslikku infot noppis ilmahuviline noormees välja ka Sven-Erik Enno Tartu ülikoolis 2005. aastal valminud tööst, kus autor uuris 2001. aasta äikesepilvedes tekkinud pagituuli. “Mõlemad võtsime aluseks need samad tormid,” selgitas poiss.
Kairo sõnul sai ta palju abi ja infot Jõgeva ilmahuvi- ja agrometeoroloogiakeskusest. “Nad jagasid mulle vajalikke raamatuid, väljavõtteid ning põhjalikke aruandeid meie piirkonna ilma kohta,” jutustas poiss.
Uurimisandmete põhjal selgitas noormees, et äikesepuhangud said alguse Läänemere kohal asetsenud väheliikuvast tsüklonist, mis sattus vastasseisu Venemaa kuuma antitsükloniga. “Nende põrkumisel tekkisid Baltimaades äikeseks väga soodsad ilmatingimused,” põhjendas ta. Tegemist oli lõunatsükloniga, mis põhjustabki ekstreemseid ilmaolusid nagu varahommikune ja hilisõhtune tihe udu, kõrge õhuniiskus ning ekstreemne äike, mis toob enda kaasa nii paduvihmasid, rahet, üleujutusi kui tornaadosid.
Tornaado või hoopis pagi
Toona jäädvustas Tartumaal valvekaamera tornaado tuleku. Esinesid tugevad pagid, mis kahjustasid metsasid ja inimeste kodusid. Kairo näitas oma onu tehtud fotot Käru piirkonna metsast, kus torm oli teinud oma töö ja maha jätnud langenud puude risu. “Tahan edasi uurida, kas seal piirkonnas võis esineda tornaado. Erinevate juttude põhjal oli Endla kohal tornaado, mis liikus Kohtla-Järve kaevandusteni, selle järgi jäi Käru piirkond sisse,” nentis Kairo.
Kuid foto paneb noormehe veel kõhklema. “Puud on langenud ühes suunas, mis viitab hoopis pagile,” tõi ta välja ja kinnitas, et see vajab kindlasti veel uurimist.
Kairo on veendunud, et sellised uurimused aitavad sõnastada kodanikele paremaid nõuandeid ja käitumisjuhiseid, mida sarnases olukorras teha. “Samas võiks mõelda ka koolitustele, kus räägitakse äikesega seotud ohtudest.”
Poiss jagas ka mõned soovitused, mida inimestel tuleks äikesega silmas pidada. “Esmalt tuleb püsida siseruumides, äikeseohu korral lahti ühendada elektroonika, aknad ja uksed sulgeda ning aiast kokku korjata asjad, mis võivad lendu tõusta,” loetles ta mõningaid lihtsaid ohutusnõudeid, mida igaüks saab enda heaks ära teha.
Kairo juhendaja füüsikaõpetaja Vello Mägil jagub ainult kiidusõnu. Tema hinnangul oli Kairo pühendunud ning teemas süvitsi sees. Õpetaja tunnistas, et oli küll juhendajana toeks, kuid kogu töö tegi Kairo ise ära, otsis materjale ja suhtles asjatundjatega. Õpetaja Neeme Katt sõnas, et Kairo töö on väärtuslik ning võiks pärast väikest vormistamist isegi konkursile saata. Noormees leidis, et see on hea mõte ning uurimuse võiks koos üle vaadata.
MARGE TASUR
