Eesti Naiste Tantsupeo sõba ehivad Eesti lõunaservast Kambjast pärit mustrid ja on Ellu sallide poolt loodud 2016. aasta Naiste Tantsupeo “Mehe Lugu”auks, teatas sallide looja.
Tantsupeolisi rõõmustava sõba jaoks leidis Ellu sallide looja Helen Vaks inspiratsiooni Kambja tanulindist. Külluslike mustritega kaunistatud siidpaelad on ajast aega olnud justkui krooniks ilusatele tanudele. Tanulint kinnitati kuklapalistuse keskkohta ja vabalt rippudes kaunistavad lehvides igat kandjat ka tänasel päeval. “Tanu oli kuni 19. Sajandini nii mõneski Eesti piirkonnas abielunaistele kohustuslik rõivaese, see oli abielunaise tunnus, see justkui sümboliseeris mehe ja naise liitu – kirge
ja armastust,” lisas Helen Vaks sõba saamisloost põnevaid fakte.
Õlakatete kandmise traditsioon ulatub kaugesse minevikku. Üleviskerätt ehk sõba peeti rahvariiete hinnatuimaks osaks, mis kuulus põhiliselt piduriiete juurde. Sõbaga käidi külmadel ilmadel kirikus ja külas, soojemal ajal lisas riietusele, väärikas sõba käsivarrel, pidulikkust. Sõba tegemine nõudis teiste riietega võrreldes märksa rohkem vilumust. Seetõttu hoiti neid väga ja pärandati põlvest-põlve edasi, samuti nagu sõbakudumise oskusedki.
Rohkem huvitavaid teadmisi sõba kandmise ja saamisluu kohta leida
www.ellusallid.ee <http://www.ellusallid.ee>
Vooremaa
