Möödunud laupäeval avati meeleoluka koosviibimisega renoveeritud Sadala rahvamaja, mille nüüdisajastamisel säilitati ka atraktiivsem ja kaunim osa endisaegsest ehitusstiilist.
Rahvamaja uuendamise algatajaks ja eestvedajaks oli 2004. aastal loodud Sadala Külade Selts. “Kevadel alanud ja jõuludeks lõppenud renoveerimisel said uue väljanägemise saal, lava, jalutussaal, kõrvalruumid, nüüdisajastati elektri- ja soojussüsteemid,” ütles Sadala Külade Seltsi juhatuse esimees Pille Tutt.
Renoveerimiseks kulus 1,4 miljonit
Torma vallavolikogu esimees Meeri Ottenson märkis, et rahvamaja renoveerimisega on igati hästi toime tulnud Lääne-Virumaa firma Oto Ehitus OÜ. Praeguseks valminud ruumide renoveerimiseks on kulunud üle 1,4 miljoni krooni.
Renoveerimistöid Sadala rahvamajas rahastati Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist “Euroopa investeeringud maapiirkondadesse” ja projektist Leader Eesti.
Sadala Külade Selts taotles Torma vallavalitsuselt tegevustoetust, millega tagas projektide kaasrahastamiseks vajaliku omaosaluse. Seltsi juhatuse liikmete käendusel võeti laen ehituskulude katteks.
“Tööde mahtusid arvestades sai Sadala rahvamaja renoveeritud üsna ökonoomsete kuludega,” avaldas arvamust küladeseltsi ainus meesliige Imre Väin, kes pidas eriti oluliseks seda, et rahvamaja korraliku valgustuse ja soojustuse sai.
“Mulle meeldivad aga iseäranis saalis taastatud hele parkettpõrand ja varasemast säilinud nägus puiduosa,” ütles seltsi juhatuse liige Margit Avi.
Tugev külaselts
Torma vallavanem Riina Kull kiitis Sadala Külade Seltsi ettevõtlikkust rahvamaja nüüdisajastamisel ning kultuuritraditsioonide hoidmisel ja arendamisel. “Sellel majal on aga omalaadne tähtsus ka eesti ajakirjanduse ajaloos. Kindlasti on siin poisieas viibinud Sadalas kooliteed alustanud Valdo Pant. Tema vanem vend Ilo Pant lahkus aga teadaolevalt Sadala rahvamajast 1940. aastal punavõimude saatel ja jäigi teadmata kadunuks,” rääkis Kull, kes ise üle kolmekümne aasta Sadalas on elanud.
Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev toonitas, et külade elujõulisuse määravad ennekõike selles paigas elavad inimesed. “Rahvamaja renoveerimine ja kodune koosviibimine siin tõestab selle paiga inimeste mõtteerksust ja ettevõtlikkust. Erilist kiitust väärib Sadala Külade Selts eesotsas esinaise Pille Tutiga. Igati positiivne on Torma vallavalitsuse toetus seltsi ettevõtmisele.”
Rahvamaja uuendamise puhul õnnitlesid Sadala rahvast ka Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse juhatuse liikmed, Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuht Aive Tamm ja mitmed külaliikumise eestvedajad nii Jõgevamaalt kui ka Ida- ja Lääne-Virumaalt. Pille Tutt kinkis renoveerimisele kaasa aidanud koostööpartneritele Sadala Külade Seltsi logoga tänukirjad, vihmavarjud ja helkurid.
Uuendatud rahvamaja avapeol mängis Torma Puhkpilliorkestri ansambel, laulis Sadalas tegutsev Torma valla segakoor, tantsis Sadala naisrühm “Tantsulust“ ja laulis neidudeansambel </span>“Helisev hääl“.
Tantsumuusikaga kutsus rahva põrandale jalga keerutama ansambel Tartumaalt. Oma esinemisega õhtuprogrammis tegi sündmuse koduseks ja südame soojaks seltsi liige ja hea toetaja Eckard Klug Rootsist.
Peolaual oli aga lemmikroaks kohaliku toitlustusettevõtja ja seltsielu edendaja Luule Väina küpsetatud koduleib ja Eckard Klugi küpsetatud kodusai.
Rahvamaja väikesse saali oli pidupäeva puhul üles pandud Võrumaa kunstniku Olev Russi näitus “Nägemus Kalevipojast kolme pääle”, kus algsed joonistused pärit Gunnar Neemelt ning värvid valis Tiia Keskrand.
Rahvamaja ehitati Sadalasse aastatel 1930-1932 kunagise Laius-Tähkvere seltsi eestvedamisel ja selle liikmete toetusel.
iii
JAAN LUKAS
