Arstiabi kättesaadavusega tegelevad raviasutused ja haigekassa. Meie tervishoiusüsteemis peavad plaanilise ravi järjekordi eriarstiabi, hooldusravi ja hambaravi teenuse osutajad ise. Haigekassa ja raviasutuse vahel sõlmitud lepingu kohaselt informeerivad raviasutused järjekorra seisust regulaarselt ka haigekassat. Kui inimene peab ootama lubatust kauem, tuleb raviasutusel haigekassale ära näidata põhjused, miks on järjekord lubatust pikemaks veninud.
Järjekorrad võivad tekkida väga erinevatel põhjustel, olles tingitud haigekassa rahanappusest; raviasutuse vähesest võimsusest — vähe arste, vähe kabinette, vähe operatsioonitubasid —, samuti juhul, kui patsient ise valib konkreetset arsti või vastuvõtuaega. Järjekord võib pikeneda ka seoses mingi teenuse osutamisega, näiteks kutsutakse patsient arsti juurde tagasi alles pärast ravi toimumist või uuringuvastuse saabumist.
Rahapuudusel tekivad järjekorrad siis, kui patsientide pöördumine raviasutusesse on suurem, kui haigekassa leping seda võimaldab. Haigekassa jälgib järjekordade pikkusi regulaarselt.
Haigekassa nõukogu otsuse kohaselt ei tohi järjekorrad rahalisel põhjusel olla pikemad kui kuus nädalat arsti vastuvõtule pöördudes ja kaheksa kuud haiglasse saamisel. Kõige pikem ooteaeg — kuni 2,5 aastat — on lubatud liigeseproteeside operatsiooni korral. Kõrva-nina-kurguoperatsioonile võib järjekord täiskasvanutele ulatuda kuni kahe aastani.
Perearstil on võimalus suunata erakorraline haige eriarsti konsultatsioonile ja haiglaravile tavapärasest kiiremini. Perearstid on teadlikud, kus raviasutuses mis teenust osutatakse ja siinkohal on abiks, kui perearst vastavat infot ka patsiendile edastab. On palju perearste, kes ise patsienti järjekorda registreerimisel ka abistavad.
Kindlustatul isikul on õigus saada haigekassa lepinguga raviasutustelt teenust tasuta. Vastuvõtule tulles peab maksma vaid visiiditasu (kuni 50 krooni) ja haiglaravi korral voodipäevatasu (kuni 25 krooni ööpäev kuni 10 päeva). On võimalik, et haigekassa lepingulise teenuse saamiseks peab inimene mõni aeg järjekorras ootama. Eelisjärjekorras teenindamise korral on raviteenus patsiendile tasuline.
Perearsti vastuvõtule registreerides tuleks kindlasti pöördumise põhjust selgitada. Ägeda haigusega peab vastuvõtule saama samal päeval. Kroonilise haigusega ei tohi oodata kauem kui kolm tööpäeva. Meditsiinilist nõuannet on võimalik saada ka ööpäevaringselt, helistades perearsti nõuandetelefonile numbril 1220.
Registreerudes eriarsti vastuvõtule, tuleks küsida esimest vaba vastuvõtuaega. Kui see on pikem kui kuus nädalat, siis peaks küsima järjekorra pikkuse põhjust. Kui järjekorda ei saa registreerida või on tegu ülipikkade ooteaegadega, siis tasub alati selgituse saamiseks raviasutuse juhtkonna poole pöörduda. Kui raviasutuse registratuurist öeldi, et pika ooteaja põhjuseks on rahapuudus, siis palume sellest informeerida haigekassat.
Haigekassa nõukogu poolt on kehtestatud ravijärjekordade maksimumpikkused, mille kohaselt ei tohi ooteaeg
eriarstiabis ambulatoorsele ravile ületada kuus nädalat;
haiglaravile ja päevakirurgilisele ravile kaheksa kuud;
katarakti (läätsekae) operatsioonile poolteist aastat,
endoproteesimise operatsioonile kaks ja pool aastat,
täiskasvanute nina-kõrva-kurgu operatsioonile kaks aastat.
Hooldusravis
vähihaigete kodusele toetusravile kaks nädalat,
koduõendusele üks kuu,
haiglaravile kuus kuud.
Hambaravis
hambaravi plaanilisele ravile kaks kuud,
ortodontilisele ravile üheksa kuud
iii
MAIVI PARV, Eesti Haigekassa Tartu osakonna direktor
