Jõgevamaa tublidele koolilõpetajatele helistas Palamuse kihelkonnakoolimuuseumis viimast koolikella õpetaja Laur. Medalistid tegid ajarännaku nii “Kevade” kui 12 aasta tagusesse aega, mil nende koolitee just samast klassiruumist algas. Nüüd sai ring täis.
Medalistid kogunesid taas ajaloolisse klassituppa. Sel aastal saab kolmes Jõgevamaa gümnaasiumis ehk Jõgevamaa gümnaasiumis, Põltsamaa gümnaasiumis ja Palamuse gümnaasiumis kuldmedali kaheksa ja hõbemedali kuus koolilõpetajat. Iga õpilane oli vastuvõtule kaasa kutsunud ka oma lemmikõpetaja. Noorte sõnul olid need pedagoogid, kes kõige enam huvitusid õpilaste tegemistest, elasid õpingutele kaasa ja kellega sai ka muudel teemadel rääkida.
Vanaaegne koolitund mõistatustega
Õpetaja Laur helistas kella ja tund algas. Janek Varblas, kes õpetaja Lauri kehastas, ei jätnud õpilasi pinki istuma. Tuli minna kohe klassi ette vastama ning tunda ära 12 isevärki asja, mida Toots oma taskus peitis. Naaskel, seep, pisike indiaanlase pilt, võti ja ukse käepide hakkasid medalistidele kohe silma. Nuputamist nõudsid aga kingamustri valmistaja, mis meenutas nii mõnelegi elektrilist hambaharja või pitsalõikurit. 19. Sajandil aga sedasorti asju ei tuntud. Sidrunipressi meenutav portselankuju leidis rakendust hoopis lambiraskusena, et valgust kas kõrgemale või madalamale timmida. Sel ajal Eestis sidruneid ei müüdud, aga võib-olla oleks see ese ka pressina töötanud.
Õpetaja Lauri abiga leidsid medalistid rakenduse ka ühele võrule ja klambrile. Neid kasutati rattaga sõitmisel püksisääre kinnitamiseks, et püksid rattaketi vahele ei jääks.
Lubadus jäädagi parimaks
Põltsamaa gümnaasiumi kuldmedaliga lõpetav Martin Joonas Pariis kehastus Kentuki Lõviks, haaras nurgast ahjuroobi ning näitas õpetaja Lauri tungival soovil, kuidas Ameerika uusasunikud Tootsi kirjelduse järgi palvetasid, nimelt mitte eurooplaste kombel kahel, vaid ühel põlvel.
Kooris kinnitasid tublid õpilased, et kasutavad oma koolitarkust ausalt, õiglaselt ja väärikalt oma perekonna ja rahva hüvanguks. Et kõik head mõtted pelgalt sõnadeks ei jääks, jagas õpetaja laiali tunnistused, mida iga õpilane kinnitas oma allkirja ja kuupäevaga. Natuke uudistamist, kihistamist ja katsetamist, ning esimesed sulepeaga veetud jooned olid paberil. Õpetaja haaras joonlaua ning kontrollis õpilaste sõrmed ja paberid üle ning andis tunnustava kinnituse puhtusest.
Medalistidele andsid maavanem Viktor Svjatõšev ja omavalitsuste liidu esimees ning Jõgeva vallavanem Enn Kurg kingituseks Lutsu “Kevade”. Maavanem kutsus noori üles kindlasti uusi teadmisi õppima ja eriala omandama. “Vaadake see eriala, mis on hinge järgi, kuid jälgige seda, mida tänapäev vajab,” sõnas maavanem, kes tõi näite oma kooliajast, kui ta valis teda huvitavate ajalooõpingute asemel hoopis ehitusinseneri eriala ja sai nii palju praktilisi oskusi elus toimetulekuks.
Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu esimees Enn Kurg tunnustas medaliga lõpetajaid, kes on heaks näiteks sellest, kuidas tuleb kõikides õppeainetes edukas olla. Kurg kinnitas, et just kohusetundlikkus, püüdlikkus ja ettevõtlikkus viivad need õpilased kaugele.
Lõpetajatel selged sihid seatud
Jõgevamaa gümnaasiumi õpilase Annete Sikora sõnul plaanib ta pärast kooli lõpetamist aasta Lõuna-Euroopas hobustega töötada ning seejärel jätkata õpinguid bioloogia valdkonnas. Tema kooliõde Geelia Arula soovib aga kohe majandust edasi õppida. “Kui amet olemas, siis saab ka tööle asuda,” sõnas ta. Mõlemad tüdrukud kinnitasid, et nad ainult medali nimel ei pingutanud, see tuli loomulikult. Annete sõnul näitab medal õppimisharjumust ja pühendumist ning annab ülikooli astumisel lisapunkte.
Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi medalist Berit Koks kinnitas samuti, et medal tuli loomulikult ja lihtsalt. “Kui varem on kõik aastad hästi läinud, siis see juba viitab medalile,” sõnas Berit. Tüdrukul on plaan õppida õigusteadust. Ta käis juba gümnaasiumi ajal Tallinna ülikoolis õpilasakadeemia õigusaluste kursusel ning saanud kinnitust, et teeb õige valiku.
Jõgevamaa gümnaasiumi lõpetaja Sigrid Laurikainen rääkis, et tema jaoks oli kõige keerulisem aega leida. “Tegin paralleelselt mitut asja korraga. Kui sõitsin mõnele üritusele, siis sain bussis näiteks ajaloo arvestuseks õppida,” tunnistas ta muiates. Kuna Sigridi tegemised on juba aastaid olnud noortega seotud, plaanib ta õppida eripedagoogikat. Praegu aga läheb suurem osa energiast noortekogule ning projektikirjutamisele.
Jõgevamaa gümnaasiumi kuldmedaliga lõpetavad Siim-Sander Lõoke, Johanna-Maria Vilgats ja Mari-Liis Päären kinnitasid, et medalile nad ei mõelnud. Kui õpetaja jutt on huvitav, siis see paneb kuulama ning tund möödub kiiresti. “Aega tuleb planeerida ning ülesanded aegsasti ära teha,” jagad Johanna-Maria nippe. Kuigi praegu oodatakse veel eksamite tulemusi, on noortel teada, mida nad soovivad õppida. Siim-Sandri huvi on psühholoogia. “Mind huvitavad inimesed ja isiksused. Pealegi on see hea baas muudele teadmistele, ka president Ilves on psühholoogiat õppinud,” lisab noormees. Johanna-Maria valikuks on filmikunst Balti filmi- ja meediakoolis. Mari-Liis Päären soovib võimalusel ajakirjandust ja kommunikatsiooni õppida.
Töötavad maksimaalse piiril
Põltsamaa gümnaasiumi kuldsed noormehed Martin Joonas Pariis ja Karl-Sander Nool rääkisid, et kui juba 1. klassist alates saab pingutamine harjumuseks, siis ei pea ka gümnaasiumis enam vaeva nägema, sest tugev põhi on all. “Kindlasti ei pea ööd läbi õppima, tegelikult on palju vaba aega,” kinnitas Karl-Sander, kes jõudis kooli kõrvalt tegelda nii kergejõustiku, jalg- kui võrkpalliga. Paari aasta eest sai noormees ka jalgpallikohtuniku paberid. “Esialgu vilistan lihtsamaid Eesti malalama liiga mänge. Aasta-aastalt liigun kõrgemale. Unistus on kunagi mõnel suurturniiril kohtunik olla,” rääkis noormees, kes juba põnevusega ootab peagi algavaid jalgpalli Euroopa meistrivõistlusi. Karl-Sandril on plaanis kandideerida arstiteaduskonda ning siduda seda oma hobi spordiga, seega on eesmärgiks spordimeditsiin. Martin Joonas Pariis läbib enne ülikooli ajateenistuse, õppida soovib ta aga kas majandust või ärijuhtimist. “Tahan ise midagi luua ja endast nime maha jätta. IT on arenev valdkond, kuhu on vaja uusi ideid,” on ta veendunud.
Poistel on meeles, kui nad 12 aastat tagasi Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi vana aja koolitundi tulid. “See oli sünge ja tume klassiruum, pidime tindiga kirjutama ja kõik mu riided ja käed olid tinti täis,” meenutas Martin Joonas naerdes. Karl-Sandril on aga meeles herned nurgas. “1. klassi õpilasele oli see hirmutav, kuidas me seal põlvitama pidime. Teadsin, et pean rohkem õppima, sealt see medal vaikselt tuli,” nentis ta muiates. Jõgevamaa gümnaasiumi kuldmedalistil Sigrid Laurikainenil on vana aja tunnist aga helgemad mälestused. “Maalisime sulepeaga tähti ning saime päris esimese tunnistuse, kuhu võisime ise nime kirjutada,” meenutas ta. eiu. Kingitusena said mudilased toona kaasa mahlapaki, šokolaadi ning Heiki Kripsi raamatu “Loomade seiklused”.
Jõgevamaa gümnaasiumi füüsikaõpetaja Vello Mägi oli meeldivalt üllatunud, kui sai kutse vastuvõtule. Esimese hooga ei saanud õpetaja arugi, kuhu ja miks teda kutsutakse. Pärast väikest uurimist selgus, et Siim-Sander on ta oma lemmikõpetajaks valinud. Õpetaja Mägi sõnul neid Siim-Sandriga füüsika ei nii tugevalt ei seo, aga psühholoogia küll. “Ehk meil siis läbi psühholoogia kuidagi hingeline side tekkis,” ütles õpetaja.
Õpetaja sõnul on Siim-Sander ja ka teised Jõgevamaa gümnaasiumi medaliga lõpetajad mitmete ettevõtmistega hõivatud. “Neid iseloomustab palju tööd ja kindel tegu, nad istuvad nii kaua, kui saavad probleemi lahendatud,” rääkis õpetaja tunnustavalt.
Kuldmedali pälvisid
Mari-Liis Päären Jõgevamaa gümnaasium
Johanna-Maria Vilgats Jõgevamaa gümnaasium
Siim-Sander Lõoke Jõgevamaa gümnaasium
Sigrid Laurikainen Jõgevamaa gümnaasium
Martin Joonas Pariis Põltsamaa ühisgümnaasium
Karl-Sander Nool Põltsamaa ühisgümnaasium
Liisi Jürjens Põltsamaa ühisgümnaasium
Greteliis Terve Oskar Lutsu Palamuse gümnaasim
Hõbemedali pälvisid
Geelia Arula Jõgevamaa gümnaasium
Annete Sikora Jõgevamaa gümnaasium
Marianne Nugis Põltsamaa ühisgümnaasium
Saveliin Uusküla Põltsamaa ühisgümnaasium
Laura Põldmaa Põltsamaa ühisgümnaasium
Berit Koks Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium
MARGE TASUR
