Jõulupühade eel asutas rühm Vabadussõja kangelase Julius Kuperjanovi sugulasi, tema partisanisalga võitlejate järeltulijaid, ajaloolasi ja kaitseliitlasi Tartus Julius Kuperjanovi seltsingu, mis on seadnud endale eesmärgiks Julius Kuperjanovi pärandi kogumise ja propageerimise ning ühiskonnaelu käsitlevatesse diskussioonidesse Kuperjanovi omal ajal avaldatud seisukohtade sissetoomise.
Seltsingu asutamise üks algatajaid oli Jõunes elav harrastusajaloolane Olev Teder, kes on kirjutanud ka Julius Kuperjanovi elu käsitleva raamatu “Kutsar” ning teinud filmi “Leitnant Julius Kuperjanovi rääkimata lugu”. Raamatu ja filmi tegemise käigus tekkisidki tal sidemed Kuperjanovi sugulaste, tema partisanide järeltulijate, Kuperjanovi tegevust uurinud ajaloolaste ning teiste tema isikust huvitatud inimestega. Ühiselt tekkinud seltsingu asutamise mõte sai teoks möödunud aasta 23. detsembril ehk päeval, mil möödus 91 aastat Kuperjanovi partisanisalga loomisest.
“Tahame oma seltsinguga propageerida kooliõpetaja ja Vabadussõja kangelase Julius Kuperjanovi pärandit, väärtustada tema nime tema omaaegsete väljaütlemiste, tegude ning isamaaliste põhimõtete väljatoomise kaudu,” ütles Olev Teder. “Seltsing lähtub oma tegevuses Kuperjanovi poolt õpetajate seminaris õppides asutatud käsikirjalise ajakirja “Meie Ka Elame” juhtkirjas väljendatud põhimõttest “Kõigest jõust rahva kasuks töötada, Eesti isekultuuri tõstes ja ümberrahvustuse vastu võideldes!”.”
Julius Kuperjanovi mõtteavaldusi on Olev Teder juba mõnda aega teadlikult kogunud. Muu hulgas on ta neid leidnud Julius Kuperjanovi abikaasa Alice Kuperjanovi mälestusteraamatust. Kuperjanovi väljaütlemisi on seltsingu liikmetel plaanis kasutada Eesti tänapäevaelu ja tuleviku teemalistesse ühiskondlikesse debattidesse sekkudes. Nii kujuneb seltsing justkui Julius Kuperjanovi hääletoruks.
Ideed pole iganenud
“Kuperjanovi ideed ei kõla ka tänapäeva kontekstis sugugi iganenult,” ütles Olev Teder. “Pigem olen nii mõnegi tänapäeva ühiskonnategelase mõtteavaldusi lugedes nentinud, et Kuperjanov ütles sedasama juba üheksa aastakümmet tagasi. Paraku juhitakse meie riiki praegu pigem suunas, mis toob kaasa Vabadussõja populaarseima kangelase põhimõtete üha suurema jalge alla tallamise. Sama juhtus ka sõjaeelses Eesti Vabariigis pärast Pätsi ja Laidoneri 1934. aasta riigipööret.”
Lähtudes Kuperjanovi ideedest, väärtustab tema nime kandev seltsing patriotismil, haritusel, töökusel ja karskusel rajanevat elutervet korruptsioonivaba ühiskonda ja Eesti kultuuri eelisarengu õigust ning manitseb riigi valitsevaid institutsioone vastu seisma põhirahvust alandava immigratsiooni ning majanduslikest väärkaalutlustest tuleneva emigratsiooni soodustamisele. Konkreetsematest ettevõtmistest kavatseb seltsing hakata koguma materjale Julius Kuperjanovi ja Vabadussõja kohta ning selle kohta, kuidas nõukogude ajal Kuperjanovi hauda külastati.
“Tean Jõgevamaalgi inimesi, kelle valduses on Kuperjanovit või Vabadussõda puudutavaid väärtuslikke materjale, ent kes pole nõus neid teisele eraisikule loovutama, küll aga loodetavasti seltsingule,” ütles Olev Teder. “Tulevikus tahame rajada Kuperjanovi muuseumi. Kui see ei õnnestu, anname kogutu edasi neile muuseumidele, kelle temaatikaga see sobib. Näiteks Valga muuseumis on ka Paju lahingule pühendatud väljapanek. Eelkõige on vaja väärtuslik materjal hävingust päästa ja rahva ette tuua.”
Rist ja medal
Veel tahab seltsing innustada ajaloolasi Vabadussõja ajalugu tänapäevasel tasemel uurima ning hoolitseda selle eest, et kestaks mälestus Vabadussõja kangelastest, sõjast osavõtnutest ja omaaegsest Vabadussõjalaste Liidust. Isamaaliste tegude eest tunnustamiseks kavatseb seltsing asutada Julius Kuperjanovi mälestusmedali ja -risti. Vabadussõjas osalenute järglastele, Eesti vabaduse eest võidelnutele ning seltsingu liikmetele ja toetajatele hakatakse aga korraldama suvelaagreid Julius Kuperjanoviga seotud paikades.
Seltsing on võtnud endale ka õiguse kasutada nii oma siseüritustel kui ka avalikel üritustel, kuhu seltsinguga välja minnakse, leitnant Kuperjanovi partisanidepataljoni omaaegset surnupealuuga lippu. Lähtudes sellest, et rahvasuus nimetati Kuperjanovi partisane Kuperjanovi kuraditeks (sellise nimetuse andsid neile küll punased, ent see meeldis ka partisanide poolehoidjatele), oli ka seltsing algul plaanis nimetada Kuperjanovi Kuraditeks, ent seltsingusse kuuluv ajaloolane Urmas Salo ei pidanud seda siiski otstarbekaks.
Oma ettevõtmisi kavatseb seltsing rahastada eelkõige ise ning teha koostööd selliste instantsidega, kus peale rahanumbrite osatakse ka inimlikku soojust hinnata.
“Kutsume seltsinguga ühinema nooremaid ja vanemaid kodanikke, kes austavad Julius Kuperjanovit, huvituvad vabadussõdalaste-vabadusvõitlejate ideedest ning tahaksid seltsingu kaudu väljendada oma julget arvamust isamaa ajaloost, tänapäevast ja just sellisest Eesti Vabariigi tulevikust, millest unistati kord taasiseseisvumisel,” ütles Olev Teder.
RIINA MÄGI
