Galeriisse saabus keskaeg

Põltsamaa kultuurikeskuse galeriisse saabus möödunud nädalal keskaeg. Ajaratta lükkasid tagurpidi käima Põltsamaa kunstikooli õpetajad ja õpilased, kes panid galeriisse välja oma keskaja kunstist inspireeritud taiesed.


Põltsamaa kunstikoolis hakati mõni aeg tagasi korraldama eri ajastutele pühendatud teemasemestreid. Alustati Vana-Egiptusest, jätkati Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ehk antiikajaga ning jõuti käesolevaks semestriks keskaega välja. Nagu varasemadki teemad, nii pakkus ka keskaja teema õpetajatele häid võimalusi õpilaste jaoks huvitavaid ja jõukohaseid õppeülesandeid välja nuputada.

Galeriisse siseneja pilku köidavad kõigepealt vitraažid, mille värvid aknast sisse tulvav valgus kirkaks muudab. Enne, kui õpilased ja täiskasvanud kunstikursuslased vitraaže valmistama hakkasid, käisid nad kunstikooli juhataja Ethel Hakkaja sõnul Põltsamaa kirikus ja vaatasid seal õpetaja Markus Haameri juhatusel üle kolm Dolores Hoffmanni kujundatud vitraažakent. Neilt leiti rohkesti tähendusrikkaid kujundeid. Õppurite endi vitraažideltki võib leida mõne kujundi, ent eelkõige on need siiski värvikompositsioonid. Kujult järgivad vitraažid romaani ümarkaarega akna, gooti teravkaarega akna või gooti roosakna kuju.

20 näitusel väljas olevat kiviskulptuuri valmisid vormiõpetuse eriprojekti “Kivist Piibel” raames. Projekti viis läbi kunstikooli vilistlane, Eesti Kunstiakadeemias skulptorihariduse omandanud Eva Järv. Tema juhendamisel elasid õpilased sisse piiblitegelaste maailma, valisid sealt igaüks ühe tegelase ning modelleerisid teda kujutava väikese savitaiese. Seejärel võeti aga ette tavaline tänapäevane tuhaplokk ning üritati sellest välja tahuda väikesest savimudelist mitu korda suurem piiblitegelase kuju. Pärast pruunika või roheka värviga toonimist näevad kujud välja nii, nagu oleksid need tehtud märksa õilsamast materjalist.

Edastavad sõnumit

Tuhaplokki tahudes said noored, kelle jõud graniidi peale poleks hakanud, aimu kiviraiumistehnika võimalustest, aga ka sellest, kuidas edastada taiese kaudu olulist sõnumit: keskaegsed kirikud olid ju rohkete skulptuuridega kaunistatud just selleks, et viia kristlik sõnum inimesteni, kes lugeda ei osanud. Projekti “Kivist Piibel” toetas Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupp.

Keskajale oli iseloomulik ka mosaiigi kasutus. Kunstikooli õpilaste ühistööna valminud mosaiik kujutab keisrinna Theodorat ja on inspireeritud Ravenna (Itaalia) San Vitale basiilikas paiknevast bütsantsi stiilis mosaiiktaiesest. Tõsi, sellel oli Theodora kujutatud õukondlaste keskel, Põltsamaa noored neid aga asjasse segama ei hakanud.

Igal mosaiigi kaasautoril tuli vormida vuugitäitesegust ruudukujuline alus ning laduda sellesse keraamiliste plaatide eri värvi kildudest mingi osa Theodora kujutisest. Selliseid ruute valmis 21 ja need ühendati raami abil keisrinnat kujutavaks tervikpildiks. Seinale oli sellist taiest keeruline kinnitada, seepärast eksponeeritakse seda galerii põrandal.

“Mosaiigi ladumine meeldis lastele väga ja “naelutas paigale” ka need, kes muidu püsimatud.

Rühmatööna valminud taieseid on näitusel veelgi. Üks seltskond õpilasi on näiteks pintsli ja värvide abil jäljendanud romaani tekstiilikunsti kuulsaimat näidet – Bayeux’ vaipa, millel kujutatud stseene Inglismaa vallutamisest normannide poolt. Mudilaste kunstiringi liikmed elasid aga oma värvirõõmu välja ühiselt vitraažakent maalides,” rääkis Ethel Hakkaja.

Üks ülesanne kõigile

Galerii otsaseinas püüavad pilku täiskasvanute kujutava kunsti kursusel käijate loodud fantaasiarikkad värvilised initsiaalid. Selliste ilutähtedega kaunistati keskajal käsikirjalisi raamatuid.

“Näitasin kursuslastele eeskujuks initsiaale, mis pärit Lindisfarne’i evangeeliumist ja Book of Kells’ist. Nende ülesanne polnud neid kopeerida, vaid luua neist oma versioonid,” ütles Põltsamaa kunstikooli õpetaja Katrin Tamm-Kuusik.

Tema juhendamisel valmisid ka kunstikooli õpilaste joonistused keskaegsete kirikute portaalidest ja Pariisi Jumalaema kiriku kunstipärastest veesülititest, samuti kunstiringi laste guašimaalid Moskvas asuva Vassili Blažennõi kiriku sibulkuplitest. Ethel Hakkaja juhendamisel joonistasid täiskasvanud kunstikursuslased aga pistrikke, kelle abil keskaegsed rüütlid jahti pidasid.

“Oleme teemasemestritel julgelt praktiseerinud seda, et anname eri vanuses ja erineva kunstikogemusega õppuritele ühe ja sama ülesande ning nemad täidavad selle igaüks oma tasemel. Selline lähenemine on end hästi õigustanud,” ütles Katrin Tamm-Kuusik.

Ethel Hakkaja lisas, et teemasemestrid on hea viis omandada kunstialaseid teadmisi ajalooainelist kunsti luues. Keskaega lähemalt uurides avastasid Põltsamaa kunstikooli õpilased näiteks, et polnud see nii pime midagi, nagu öelda tavatsetakse.

Näitus “Keskaeg” jääb kultuurikeskuse galeriis avatuks 3. juunini.

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus