Uue-Põltsamaa mõisahoonel on uus omanik ja seega võib loota, et kompleks ükskord korda saab.
Uue-Põltsamaa mõisahoone omaniku Raul Lättemägi sõnul asub tema lapsepõlvekodu mõisahoonest läbi pargi Pajusi maantee suunas kõndides viieminutilise teekonna kaugusel. Mõte mõis osta ei sündinud üleöö, läks paarkümmend või rohkemgi aastat, enne kui mees oli valmis ostuotsuse langetama. Lättemägi kinnitas, et mõisahoone ostis ta eraisikuna, aga nad tegutsevad seal koos Uue-Põltsamaa Mõis osaühingusse koondunud seltskonnaga. Esialgu plaanitakse hakata mõisahoone juures korraldama mitmesuguseid ettevõtmisi ning tasapisi asuda ka mõisa peahoonet ja kunagist teenijatehoonet renoveerima. Lättemägi soovib hooned taastada võimalikult algsel kujul, ent toonitab samas, et lähtuda tuleb tõsiasjast, et omal ajal oli mõis tegelikult ühe firma peakontor. Mõis oli ettevõtluse pidepunkt, kultuuri kandja ning majandustegevuse korraldaja. Nendest põhimõtetest lähtuvalt praegune mõisaomanik selle mõisakompleksi tulevikku ka näeb.
Lättemägi sõnul peab mõis olema sõna otseses mõttes elav majandusüksus nii energeetiliselt kui finantsiliselt. Uue-Põltsamaa mõisakompleksis peaksid mitmed ettevõtmised teoks saama, aga sellest on veel vara täpsemalt rääkida. Veel tuleb mõisakompleksis tegelda konserveerimis-, renoveerimis- ja ehitusprojektidega ning olla avatud kõigile mõtetele ja ideedele.
Peeglisaal on peahoone pärl
Uue-Põltsamaa mõisa peahoone ja teenijatehoone peaks uuele elule ärkama lähema viie aasta jooksul. Mõisaomanik lubas, et peahoone jääb avatuks tegevuste ja ürituste korraldamiseks. Mõisa peahoone pärl on kunagine peeglisaal, mida tulevikus nähakse väiksemate muusikakollektiivide esinemispaigana ning kus on suurepärane akustika. Lisaks plaanitakse peahoonesse ruume raamatukogule, ehk ka suviti tegutsevale kohvikule. Kindlasti on seal edaspidi väike näitus mõisaaegsest elust-olust. Teise korruse ruumid polnud ka mõisa ajal välja ehitatud ja mis nendest võiks saada, sellele vähemalt esimeses etapis veel palju ei mõelda. Teenijatemajja plaanitakse rajada konverentsiruumid, kuhu mahuks paarkümmend osalejat.
Mõisahoone eripäraks saab kindlasti nüüdisaegsete ja looduslähedaste kütte- ning energialahenduste kasutamine. Peahoone hästi säilinud võlvkelder võimaldab kasutada maa- ja õhkküttesüsteeme. Mõisaomaniku sõnul on sellised energialahendused kogu maailmas alles arenemisjärgus. Maailmas ringi käies ja mõisakomplekse külastades püüavad mõisa elluäratajad ennast moodsate arengutega kursis hoida. Omal ajal oli elu mõisates korraldatud nii, et külmal aastaajal oli ruumides enamasti vaid 16 soojakraadi ja ei kasutatud kõiki tube, vaid elati vaid mõnes paremini köetud ruumis. Mõisahoonete eripära on, et need soojenevad vähemalt jaanipäevani või natuke kauemgi ja seejärel seisavad kuni jõuludeni enam-vähem soojana.
Infot saab interaktiivselt tahvlilt
Raul Lättemägi lausus, et mõisakompleksi elule aitamine ei ole kindlasti kasumi teenimise projekt. Ärilisest vaatevinklist on tegemist pigem filosoofilise küsimusega. Kindlasti ei rajata mõisa peahoonesse hotelli, kasiinot või restorani raha teenimise eesmärgil. Kogu kinnistu tahetakse hoida avatuna kõigile heade kavatsustega inimestele ning siduda see ühtseks ansambliks. Reaalsete renoveerimis- ja ehitustöödega on plaanis alustada teenijatehoones. Peahoone renoveerimisprojektile kulub poolteist kuni kaks aastat.
Raul Lättemägi sõnul peaks aasta pärast mais teenijatemajas töötama väike kohvik ning olema võimalused konverentse korraldada. See ei tähenda, et teenijatemaja aasta pärast lõplikult valmis saab. Edaspidi paigaldatakse mõisahoone juurde interaktiivne teadetetahvel, millelt saab lugeda, millal ja kus täpsemalt mingi eeltöö või tegevus toimumas on.
Mõisa peahoone peaks valmima aastal 2021. Vanad kaubalaod loodetakse lammutada aasta pärast. Kaubaladude asemele kerkivad mõisahoonetega samas stiilis hooned. Viie aasta pärast peaksid nii olemasolevad kui juurde ehitatud hooned kasutuses olema. Kaubaladude asemele kerkib neljatärnihotell, sest hotellikohtadest on Raul Lättemägi kinnitusel Põltsamaal suur puudus.
Täna muretseb uus mõisaomanik pigem selle pärast, kes suudab renoveerida kõigile muinsuskaitselistele nõuetele vastavalt ajaloolise mõisa peahoone. Aga erinevalt mitmetest teistest mõisahoonetest, on Uue-Põltsamaa mõisa peahoones seintel vähe värvikihte, mis tähendab seda, et küllaltki lihtne on välja jõuda algse värvikihini, mis muudab taastamistööd lihtsamaks.
Kogu kinnistu, kuhu kuulub nii hoonete alune kui ka pargi maa-ala, on ca seitsme hektari suurune. On olnud soovitus praegu Veski tänava ääres kasvavad puud maha võtta, et avada hoonetekompleks n-ö laiema vaatevälja jaoks, teisalt on arvatud, et puud aitavad paehoone esist territooriumi liigse päikesevalguse eest varjata. Osade kaupa on plaanis rajada ka haljastust ja selleks vajaliku projekti koostamiseks peetakse läbirääkimisi.
Koostöö ametkondade ja Põltsamaa linnavalitsusega on olnud väga hea. Nüüd jääb vaid loota, et leitakse sobivad projekteerijad, ehitajad ning koostööpartnerid.
TOOMAS REINPÕLD
