Kuigi hammaste lagunemine on tavaliselt puuduliku suuhügieeni tagajärg, peaks riiklik tugi julgustama hambaarsti külastama neidki, kel rahakott siiani ravi välja poleks kannatanud.
Ravimata hambad on ohtlikud inimese kogu tervislikule seisundile ning takistavad oluliselt teiste haiguste ravimist. Minu arvates pole ka vähem tähtis inimese väärikus, mis saab katkiste või puuduvate hammaste tõttu tugevasti kannatada.
Valitsuse tegevusprogrammiski on see probleem eraldi tähelepanu all. Pole saladus, et hambaravi eest tasumine käib paljudele üle jõu. Haigekassa tagasiside põhjal tõi mullu neli inimest kümnest hambaarsti külastamisest loobumise põhjusena välja selle, et teenus on liiga kallis.
Nende teadmiste taustal on igati rõõmustav valitsuse otsus taastada juba järgmiseks aastaks täiskasvanute hambaravihüvitis.
Hüvitis ise pole midagi uut ning on Eestis kehtinud varemgi. Haigekassa toetas veel mõned aastad tagasi täiskasvanute hambaravikulusid 300 krooni eest aastas ehk vähem kui 20 euro eest. See tugi kadus olude sunnil majanduskriisi alguses 2008. aastal.
Kuna uut toetusskeemi on plaanis hakata rakenduma 2017. aasta 1. juulist, siis on riigieelarvesse täiskasvanute hambaravihüvitise jaoks pooleks aastaks arvestatud kuus miljonit eurot ning järgnevateks aastateks juba 12 miljonit eurot.
Sotsiaalministeerium on leidnud, et teatav omaosalus võiks toetuse puhul siiski säilida. Hambaravi kompenseerimine on teisteski riikides üsna piiratud, sest teenust vajavad paljud ning sajaprotsendiliseks toetuseks kuluks väga suur summa. Peamised arvutused on käinud variandi ümber, et hüvitis võiks olla 50 protsenti arvest.
Lisaks on koalitsioon toetanud mõtet võimaldada vanadus- ja töövõimetuspensionäridel kasutada 255,65 euro suurust proteesihüvitist kolme aasta jooksul ka hambaraviteenuseks.
Haigekassa on teinud ettepaneku, et proteesihüvitise paindlikum kasutamine võiks olla võimalik alates 2019. aastast. Valitsus leiab siiski, et pensionäride hambaravi täiendav toetus peaks samamoodi jõustuma järgmise aasta teisest poolest ning otsib selleks eelarvevahendeid. Kontseptsioon on koostöös haigekassaga juba põhimõtteliselt läbi töötatud, kuid viimased arvutused ja kokkulepped veel käivad. Suve alguseks peaks teema jõudma otsustamiseks valitsuse lauale ning sügisel peaks eelnõu jõudma juba riigikokku.
Hammaste eest hoolitsemise tähtsust tuleb tegelikult rõhutada juba lapseeas. Üks osa on siin ennetustööl hambaarsti juures või koolis, kuid väga oluline on lapsevanemate eeskuju. Hambaarstid on tõdenud, et lastel on palju hambahaigusi ning et nad kannatavad oma vanemate puuduliku tervisekäitumise pärast. Ehkki kuni 19aastastel maksab hambaravi eest riik, , ei jõua noored hambaarsti juurde regulaarsesse kontrolli.
Mured on kokkuvõttes samad nii vanadel kui noortel: vale harjamistehnika, valed suuhooldusvahendid ning vale toidusedel. Kõik see mõjutab nii lapse kui täiskasvanud inimese tervist tervikuna. Kui suus on põletik, saavad sellest alguse ka muud hädad.
Minu isiklikul hinnangul tuleks laste hambaravi veel eraldi üle vaadata: nii see, millistel tingimustel ja kellega sõlmib haigekassa ravilepingud, kui ka see, kas need on jätkusuutlikud. Kuidas tagada, et lapsevanemad tegelikult ka kasutaksid riigi loodud võimalusi ja hoolitseksid selle eest, et laste hambad oleksid terved ja saaksid ravitud? Kui nad seda ei tee, siis kas tuleks rakendada sanktsioone? Kuidas tõhustada ennetus- ja teavitustööd? Selle teemaga tuleb kindlasti jätkuvalt tegelda.
VILJA TOOMAST, riigikogu sotsiaalkomisjoni liige, Reformierakond
