Piimandusühistu E-Piim juhatuse esimees Jaanus Murakas märkis kohtumisel Põltsamaa Ettevõtjate Liidu liikmetega, et stabiilsuse hoidmiseks peaks Eestis olema piimandusel ja teistelgi majandusharudel riigi poolt välja töötatud arengustrateegia. Piimatööstusele loob tema hinnangul kõige parema kindlustunde kuulumine ühele põllumeestest koosnevale ühistule.
Jaanus Murakase kinnitusel on toiduga seotud sektoreid riigi tasemel pidevalt reguleeritud. “Piimanduse osas lõppes reguleerimine aga Euroopa Liidus 2015. aastal ära ja keegi ei tea, kuidas lõpeb üleminek reguleeritud majanduselt reguleerimatule,” nentis ta.
Küllap on enamik ostjaid nõus piima eest põllumehe ja töötleja tööd väärtustavat hinda maksma. Takistuseks osutuvad aga turumajanduse ettearvamatutest iseärasustest tingitud asjaolud. Eestis on piimatooted indikaatortoodeteks, mida kaubandusettevõtjad ostjate ligi tõmbamiseks praktiliselt n-ö nullhinnaga müüvad. “Oluline oleks seadusi reguleerides vältida kaubanduskettide omavahelist konkurentsi, mille tulemusel müüakse piimatooteid silmapaistvalt madalate hindadega,” märkis Murakas.
“Eestis annab enamik majandusharusid üks-kaks protsenti strateegilisest koguproduktist. Kui üks valdkond moodustaks aga 20 protsenti SKPst ning see kokku kukuks, oleks see majandusele väga tugev tagasilöök. Arvan, et iga valdkonna osas, mis SKP-st ühe protsendi moodustab, peaks riigil olema kindel arengustrateegia, mis käsitleb valdkonna tugevusi ja nõrkusi, tööjõu liikumist, konkurentsivõimet jne,” rääkis Jaanus Murakas.
Põllumajandusministrina töötades jõudis Helir- Valdor Seeder järeldusele, et Eesti piimatööstusele tagaks kõige suurema kindlustunde selle majandusharu kuulumine ühele põllumeestest koosnevale ühistule. Vastav meede selle idee teostamiseks on kinnitatud ja projekti eelarve on 60 miljonit eurot, kusjuures Euroopa Liidu abina on planeeritud 15 miljonit eurot.
Murakase hinnangul tuleb piimatootmisega tegelevatest põllumajandusettevõtetest eraldi käsitleda palka maksvaid firmasid ja peretalusid, kus igakuist töötasu ei maksta. Kui pole suurt laenukoormust, suudavad nad hetkel vastu pidada.
Murakas tõi oma jutus paralleele ka ajaloost. “Kui teise maailmasõja eelses Eesti Vabariigis said põllumehed laenu kahekümneks aastaks, siis nüüd ligikaudu seitsmeks. Põltsamaa meierei algusajal 1910. aasta paiku müüdi siinsest toodangust märkimisväärne osa Venemaale. Eesti esimesel iseseisvusperioodil oli aga või hinnatud ja hästi makstud eksportkaup, mis läks Suurbritanniasse ja Saksamaale. Järva-Jaani meiereis on näha auhinnad, mida toonasele võile on jaganud Eesti eksportvõi komisjon.”
Traditsiooniliselt kingitakse Põltsamaa Ettevõtjate Liidu kokkusaamistel osalenud külalistele E-Piimas tehtud juustu. Jaanus Murakat selle tootega siiski ei üllatatud, teda tänas liidu president Andres Vään.
JAAN LUKAS
