Aasta esimesed kolm kuud ei ole tööstustoodangus oodatud kasvu toonud, mis mõjutab negatiivselt ka peagi avaldatavat esimese kvartali majanduskasvu numbrit. Liigseks pessimismiks ei ole siiski veel põhjust, sest tööstusettevõtete kindlustunne on paranenud.
Tööstuse esimene kvartal jäi ootustele alla
Avaldatud andmed märtsi tööstustoodangu kohta võimaldavad esimese kvartali kokku võtta. Kahjuks ei ole tulemused rõõmustavad ja jätkunud on eelmise aasta maist kestev negatiivne trend. Tööstusettevõtete toomismaht vähenes kõigil kolmel kuul. Kokku kahanes tööstustoodang aastases võrdluses kaks protsenti. Kui varasemalt on tööstustoodangu tihti miinusesse viinud energiatootmine ja mäetööstus, siis esimese kvartali kokkuvõttes oli protsendi võrra varasemast väiksem ka töötleva tööstuse toodang.
Suurtest tegevusaladest mõjutas tööstustoodangut kõige enam languse suunas elektroonika. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga, vähenes elektroonikatööstuse toodang esimeses kvartalis 15 protsenti. Tegevusala toodang tuleb valdavalt ühest ainsast ettevõttest, kust kogu kaup eksporditakse. Telekommunikatsiooniseadmete tootjate jaoks ei ole turukonjunktuur hetkel just üleliia soodne. Arenenud riikides pidurdab müüki aeglane majanduskasv, mitmed arenevad riigid on aga sattunud toorainehindade languse tõttu tõsisesse kriisi, mis investeeringuid ei soosi. Maailmamajanduse suured trendid on äärmiselt negatiivselt mõjunud ka kodumaisele mäetööstusele, mille 30protsendine langus oli teine peamine põhjus, miks tööstustoodang kahanes. Esimese kvartali tulemust kõigutas oluliselt tegevusala, millest just sageli juttu ei ole – masinate ja seadmete remont. Selle haru puhul võib tootmise suure languse põhjusi otsida tõenäoliselt laevaremondi alalt.
Jätkus puidu- ja mööblitööstuse edu
Ehk kõige murettekitavam on aga metalltoodete toomise kuueprotsendine vähenemine esimeses kvartalis. 2015. aasta esimesel poolel väga häid tulemusi näidanud tööstusharu õnn pöördus sügisest ja toodang on jätkanud järjepidevalt kahanemist. Murettekitav on tootmisharu langus seetõttu, et arvestades töötajate ja ettevõtete arvu ning panust SKP-sse, on tegemist Eesti ühe olulisema tööstusharuga. 2015. aastal oli sellel alal hõivatud üle 16 000 töötaja, suurem oli hõive vaid puidutöötlemises.Kui metallitööstus peaks sattuma laiaulatuslikumatesse raskustesse, siis võib see tööturul ja majanduses kaasa tuua tõsiseid tagajärgi.
Positiivse poole pealt tuleb märkida, et enamus töötleva tööstuse tegevusaladest suutis esimeses kvartalis oma mahtusid kasvatada. Jätkus puidu- ja mööblitööstuse edu, kus toodang vastavalt kuus protsenti ning seitse protsenti suurenes, olulistest tegevusaladest kasvas seitse protsenti elektriseadmete tootmine ning samavõrra muude masinate ja seadmete tootmine. Hästi läks veel näiteks ka haagisetootjatel ja tekstiilitööstusel.
Kuigi tööstuse esimese kvartali tulemused on kahtlemata murettekitavad, pole liigseks pessimismiks veel põhjust. Eelmise aasta kolm esimest kuud olid tööstuse parimad ja miinusesse langes toodangumaht alles mais, mis tähendab sellel aastal kõrgemat võrdlusbaasi just aasta alguses. Lisaks on tööstusettevõtete küsitlused näidanud kindlustunde paranemist, mis loodetavasti peegeldub edaspidi ka rahaliselt mõõdetavates numbrites.
Jaemüügi kasv jätkub
Kuigi jaekaubanduse hinnamuutusega korrigeeritud müügimahu kasv märtsis varasemate kuudega võrreldes aeglustus, ei ole sisetarbimise kasv esimsese kvartali kokkuvõttes raugenud. Kui märtsis suurenes kaubandusettevõtete müügitulu mahuindeks koos automüügiga vaid kaks protsenti, siis jaanuaris-veebruaris oli see näitaja üheksa protsenti. Märtsi müügikasvu numbrit mõjutas eelmise aasta suhteliselt kõrge baastase, kuid ka eelmise aastaga samale tasemele jäänud autode müük. Maksuameti andmed näitavad palgakasvu jätkumist, mis inimeste tarbimisvõimalusi avardab. Lisaks oli Eesti majandus I kvartalis 0,4protsendilises deflatsioonis, seejuures vähenesid eluasemekulud kolm protsenti ja transpordikulud koguni viis protsenti. Aasta teisel poolel peaks tarbimine eelmise aastaga võrreldes küll veidi vähem kasvama, sest oodata on inflatsiooni taastumist ja tööjõukulude tõusu aeglustumist.
MIHKEL NESTOR, SEB majandusanalüütik
