Muuseumiöö möödus vihma- ja laululainel

Möödunud laupäeval peeti Jõgevamaal ja kogu Eestis järjekordset muuseumiööd. Muuseumide uksed olid lahti hiliste õhtutundideni ja näha-kuulda sai üht-teist tavapärasest erinevat.


Tänavuse muuseumiöö üheks põnevamaks ettevõtmiseks oli Põltsamaa muuseumi korraldatud väljasõit Pajusi valda ja selle ümbrusse. Ajaloohuvilisi saatis reisil küll vihm, aga see ei takistanud teadmisi ja elamusi kogumast.

Esimene peatus tehti Põltsamaa linna ja Mällikvere küla piiril. Just selles külas elab Põltsamaa muuseumi varahoidja ja giid Nelli Pius. Kui ta kolmteist aastat tagasi sinna kolis, ei teadnud ta midagi ei Põltsamaast ega oma uuest kodukülast. Nüüd oli tal viimasest päris palju rääkida.

1921. aastal jagati mõisnikule von Lilienfeldtile kuulunud Mällikvere küla maad talumeestele välja. Kokku mõõdeti umbes 20 hektarilisi maatükke välja 45, neist 26 anti Vabadussõjas võidelnud sõduritele või langenud sõdurite pereliikmetele, ülejäänud mõisa kandimeestele, rentnikele ja karjamõisa valitsejatele. Üks maatükk jäeti siiski ka mõisnikule alles.

Mällikverre maad saanud sõjameeste hulgas oli ka Vabadusristi kavaler Johannes Vardja, kelle tütar elab praegu Põltsamaal. Mällikveres Odrassaare talus on aga sündinud Põltsamaa tuntud kodu-uurija Helle Kull. Mällikvere külas asus ka 1949. aastal moodustatud Stalini-nimelise kolhoosi keskus.

Pärast Priksu metsa algab praegune Pajusi vald ja kunagised von Wahlide maavaldused. Wahlide suguvõsa on alguse saanud Johann von Wahlist. Tema poeg Karl Gustav von Wahl ostis endale 1820. aastal Pajusi mõisa. Viis aastat hiljem ta küll suri, aga Pajusi mõisa hakkas valitsema üks tema poegadest. Põltsamaa muuseumi juhataja Rutt Tänav juhtis tähelepanu sellele, kuidas mitu endisaegset Pajusi mõisakompleksi hoonet on korda saanud ja veel korda saamas.

Karl Gustav von Wahl oli omanikuks kaheksale mõisale ja veel kaheksale rentnikuks. Teel Kütimäe ja Päinurme poole külastas muuseumiööst osa saama tulnud seltskond Wahlide Pajusis asuvat surnuaeda, kus asub ka kabelihoone.

Mõisate kõrval tegutsesid omal ajal väiksemad karjamõisad. Luige karjamõis on Pajusi-Kütimäe tee ääres tänini alles. Üsna tee ääres on ka maja, kus elas kunagi Pajusi kolhoosis kultuurielu juhtinud üle Eesti tuntud nalja- ja laulumees Vello Viisimaa.

Kavandati kooli

Huvitava faktina said ringsõidul osalejad teada, et Pajusisse kavatseti enne Teist maailmasõda põllutöökool rajada, ent tollane Viljandi maavalitsus otsustas, et põlluöökoole pole rohkem vaja, sest neile ei jätkuks õpilasi. Kõlab üpris tänapäevaselt.

Pärast Pajusi mõisa valdusi algavad endised Rutikvere mõisa valdused, mis kuulusid pikka aega Pistohlkorsidele, kelle vapil on ristatud püstolid. Rutikvere mõis asub naabermaakonnas Järvamaal, ent selle häärberist on praegu alles ainult varemed. Veel sõjajärgsetel aastatel tegutses seal aga kool. Paraku süttis hoone 1954. aastal ülekütmise tõttu põlema. Väljastpoolt paistab Rutikvere mõisahoone kahekorruselisena, kuid tegelikult oli see kolmekorruseline. Mõisnik ise projekteeris hoone nii, sest korruste arvu pealt tuli Vene tsaarile aktsiisi maksta.

Tänavuse muuseumiöö motoks oli “Öös on laineid” ning lainete all võib mõelda ka ajalaineid. Kohad, mis veel sada aastat tagasi väga tuntud ja kuulsad olid, on tänapäeval üsna mahajäetud ja nukras olukorras. Tõsi, Rutikveres toimub üht-teist ka tänapäeval. Mõisakompleksil on nüüd uus omanik, kes tegeleb kalakasvatusega, sest juba omaaegset mõisakompleksi ümbritses veelabürint. Kunagises mõisa tõllakuuri hoones kasvatatakse ette kalamaime. Kohe mõisakompleksi kõrval asub aga majutusteenust pakkuv Jäägi talu, mille pererahva sõnul on Pistohlkorside suguvõsa järeltulijad olnud mitmel suvel nende külaliseks.

Tagasiteel Põltsamaale said reisiseltskonna liikmed teada, et nõukogude perioodil paistis Pajusi kolhoos silma oma abitootmisettevõtete rohkusega. Nii toodeti seal veini, kasvatati kalu, valmistati pagari-, kondiitri- ja lihatooteid ning pakendati kärbsepabereid. Oli olemas ka killustiku ja ehitusdetailide tootmisüksus ning õmblustööstus. Kolhoosile osteti isegi neli kalalaeva, mis saadeti merele kala püüdma, et valuutat teenida.

Enne kojujõudmist tegi muuseumiöö reisiseltskond peatuse Otisaare linnamäel. Kes jaksasid, võisid külastada ka Põltsamaa piirkonna ja ilmselt kogu Eesti üht nooremat muuseumi — Põltsamaal tegutsevat raadiomuuseumi.

Kääpal ja Palamusel

Muuseumiööst oli võimalik osa saada ka Kääpal ja Palamusel. Kääpal tähistati muuseumiööga koos Kalevipoja muuseumi sünnipäeva. Otsa tegi lahti ansambel Allikad Heino Sulgeri juhendamisel. Saare valla luuletaja Tiia-Mai Randla luges luuletusi kevadest ja sünnipäevadest. Üks luuletus oli tal pühendatud just Kalevipoja muuseumile. Ei puudunud ka sünnipäevaõnnitlused ja pidulaud.

Suure ja omapärase helilainetuse tõid endaga kaasa Seto Miihi Summ ja Mokonulga (nulk tähendab küla) naised, kes sõitsid kohale Meremäelt. Koos vaatama-kuulama tulnud rahvaga peeti maha vägev praasnik ehk pidu. Lauldi koos setu laule ja tantsiti setu rahvatantse. Saadi ka teada, kuidas Setumaal elatakse ja toimetatakse. Setud pole näiteks laule õppinud õpiku järgi, vaid istudes vanaemade-vanaisade põlvedel, kuulates ja kaasa lauldes. Selline järjepidevuse hoidmine teeb rahvakillu tugevaks ja annab jaksu edasi minna. Setude elujõust said osa kõik kuulajad-vaatajad ning külastajaid jätkus Kalevipoja muuseumisse hilise ööni.

Muuseumi vastas Kasakamajas kuulati samal ajal kodu-uurija Viivi Lani juttu selle maja ajaloost ja kasaka ülesannetest omaaegses vallas. Pärast saadi osa Krista Ojasaare ja Jaanus Sinivälja luule- ja muusikapõimikust “Öös on ookean”: Krista loetu pärines nimelt tema luulekogust “Õhuookean”.

Palamuse kihelkonnakoolimuuseumis kuulati muuseumiööl armastatud lauljat Bonzot. Klassituba kogunes rahvast pilgeni täis. Samal ajal alanud Eurovisiooni lauluvõistlus ei pakkunud ju Eesti eurolaulu konkurentsist pudenemise tõttu rahvale pinget. Kui üle-eestilist muuseumiööd peeti tänavu kaheksandat korda, siis Palamusel toimus selline üritus Euroopa muuseumide öö eeskujul juba üheteistkümnendat aastat järjest. Nii et Palamuse muuseum on üks muuseumiöö pioneere.

TOOMAS REINPÕLD

RIINA MÄGI

ULVI TAMM

blog comments powered by Disqus