Eestis toodetud kaupade eksport vähenes märtsis aastases võrdluses kolm protsenti. Samas tuleks arvestada, et ekspordihinnad on jätkuvalt tugevas languses, mis koos nõrga välisnõudlusega pidurdab ettevõtete ekspordikäibe paranemist. Kui kõrvaldada hindade muutuse mõju, jäi ekspordimaht eelmise aasta sama kuuga võrreldes esialgse arvestuse järgi ligikaudu samale tasemele. Esimese kvartali kokkuvõttes on kaupade ekspordi langus taandunud.
Kõige rohkem veeti teravilja Saudi-Araabiasse
Kõige rohkem põhjustas kaupade ekspordi langust mobiilsideseadmete ja põlevkiviõlitoodete ekspordi vähenemine. Ülejäänud kaupade eksport kasvas nii märtsis kui kogu esimese kvartali jooksul, tegelikult ka juba möödunud aasta viimases kvartalis.
Riikide järgi paranes Eestis toodetud kaupade eksport esimeses kvartalis kõige enam Saudi-Araabiasse (teravili), Taani (elektriseadmed), Mehhikosse (elektroonika) ja Soome (peamiselt puidutooted ning mõõte- ja täppisseadmed). Ekspordi kasvu pidurdas kõige enam aga väljaveo langus Hollandisse (põlevkiviõlitooted), Rootsi (mobiilsideseadmed), Norrasse (mööbel ja mehhaanilised seadmed) ja Lätti (põlevkiviõlitooted ja elektrienergia).
Venemaa suunalise ekspordi langus on pidurdunud ning märtsis oli väljavedu Eestist koos re-ekspordiga aastases võrdluses juba üheksa protsenti suurem. Eestis toodetud kaupade väljaveo langus Venemaale on aastases tagasivaates küll taandunud, kuid käesoleva aasta esimeses kvartalis ei ole selles osas paranemist toimunud. Peamiselt on vähenenud valmistoiduainete ja mehhaaniliste seadmete väljavedu. Eestis toodetud ja Venemaale eksporditud kaupade osakaal
vähenes esimeseks kvartaliks 1,7 protsendini (ülemöödunud aastal oli see 3,7 protsenti), mistõttu on selle mõju Eesti kogumajandusele jäänud väga tagasihoidlikuks.
Turgu on võidetud eelkõige Põhjamaades
Eesti on oma suurematest ekspordi sihtriikidest viimase kümne aastaga kõige enam turgu juurde võitnud Soomes, Rootsis ja Norras. Seevastu Lätis ja Leedus on Eesti ekspordi turuosa püsinud enam-vähem samal tasemel. Kokkuvõttes võib öelda, et Eestis toodetud kaupade ekspordi vähenemise taga ei ole meie ettevõtete nõrgenenud konkurentsivõime, vaid üksikud kaubagrupid ja ekspordihindade jätkuv langus.
Mobiilsideseadmete ekspordikäive märtsi vähenes, kuid selle väljaveo langus on selgelt taandumas. Märtsis elektroonikaseadmete uued eksporditellimused küll vähenesid, kuid viimase poole aastaga on need tugevalt tõusnud. Töötleva tööstuse uued eksporditellimused on sama perioodi jooksul samuti paranenud. Maailmas on ekspordi kasv rahaliselt aeglustunud juba alates 2011. aastast ning möödunud aastal läks see tugevasse langusse. Osalt on selle taga hinnakasvu aeglustumine aga ka arenevate turgude, eelkõige Hiina impordinõudluse vähenemine. Selleks ja järgmiseks aastaks ootame Eesti peamiste kaubanduspartnerite majanduskasvu ja impordinõudluse paranemist, mis peaks andma rohkem võimalusi Eesti ettevõtetele eksportimiseks.
TÕNU MERTSINA, Swedbanki peaökonomist
